Üürihinnad on viimastel aastatel kasvanud oodatust aeglasemalt

Viimastel aastatel on üürihindade kasv Eestis püsinud mõõdukas. Pakkumishindade statistika kohaselt on Tallinnas üürihinnad kasvanud viimase kolme aasta jooksul ligikaudu 5%, jäädes selgelt alla sama perioodi kinnisvarahindade tõusule. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul peitub üürihindade aeglase kasvu peamine põhjus suures pakkumises üüriturul.

„Kui üürihinnad on märtsi seisuga kolme aastaga kasvanud vaid umbes 5%, siis kinnisvaraturul on hinnatõus olnud kordades kiirem,“ ütles Ollik. Maa- ja Ruumiameti kinnisvarastatistika kohaselt on Tallinnas uute korterite hinnad kolme aastaga kasvanud ligikaudu 21% ning järelturu korterite hinnad 7%, mis toob selgelt esile üüri- ja müügihindade erineva dünaamika.

„Madala euribori perioodil osteti palju kortereid investeeringuks ja üürile andmiseks. See on hoidnud pakkumise kõrgel ning pidurdanud üürihindade kasvu,“ selgitas ta.

Olliku sõnul ei ole üürihinnad kinnisvarahindadega sammu pidanud, mis omakorda mõjutab ka tootlust. „Kodulaenuga ostetud korteri tootlus jääb täna umbes 5% juurde. Samal ajal on uute ja vanemate korterite hinnavahe märgatavalt kasvanud, mistõttu on kallimate pindade puhul üürnike leidmine keerulisem,“ lisas ta.

Kuigi viimaste aastate hinnatõus on olnud tagasihoidlik, näitab pikem vaade vastupidist trendi. Eurostati andmetel on üürihinnad Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud ligikaudu 65%, mis on kiiruselt Euroopa Liidus seitsmendal kohal. Samal ajal elab Eestis umbes 21% inimestest üüripinnal.

Olliku sõnul tasub hoolimata üürihindade tagasihoidlikust tõusust käsitleda üürimist pikaajalises vaates pragmaatiliselt. „Kuigi üürihinnad on viimastel aastatel kasvanud aeglasemalt, ei muuda see suuremat pilti. Pikemas perspektiivis on kodu omamine rahaliselt parem otsus, sest üüri makstes tasutakse kellegi teise investeeringut, samas kui laenumaksega kasvatatakse oma vara,“ ütles ta.

Seda Eesti inimeste hinnangut kinnitab ka Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuring, mille kohaselt oleks 89% üürnikest valmis vahetama üürikodu oma eluaseme vastu, kui igakuine laenumakse oleks üüriga samas suurusjärgus. „Tänases turusituatsioonis on kodulaenumaksed sageli üüriga võrreldavad. Seetõttu ei ole üürnike peamine takistus mitte igakuine maksevõime, vaid sissemakse olemasolu,“ märkis Ollik.

Tema sõnul ei tasu kodu ostmist edasi lükata pelgalt seetõttu, et ideaalset eluaset kohe lubada ei ole võimalik. „Praktikas liigutakse koduturul samm-sammult, alustatakse väiksemast pinnast ja vahetatakse see ajas suurema või parema vastu. Oluline on turule siseneda, sest just see annab eelise tulevikus edasi liikuda,“ lisas ta.