Keskkonnaagentuuril on kokku pandud ülevaade Eesti metsavarude kohta 2015. aasta riikliku metsainventeerimise (SMI) alusel. 2015. aastal oli Eestis metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 50,94% maismaa kogupindalast. Metsamaal leidus enam männikuid (32%), kaasikuid (29,9%) ja kuusikuid (18,1%).

Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata oli 1,03 miljonit hektarit (44,7% metsamaa kogupindalast), ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele.
Metsamaast 2,15 miljonit hektarit oli kaetud puistutega (nn metsaga metsamaa) ning 0,16 miljonit hektarit olid lagedad ja selguseta alad.
Majandatavat metsamaad, kus metsamajandustegevused on lubatud, oli kokku 2,03 miljonit hektarit.
Metsamaast moodustasid keskealised metsad 35,6%, küpsed metsad 37%, valmivad metsad (12,7%) ja noorendikud 12,3%. Kasvava metsa tagavara ehk elusate puude tüvemaht oli 2015. aastal 475 miljonit tihu- ehk kuupmeetrit. Puuliikidest oli suurim maht männil (143 miljonit kuupmeetrit), kuusel (118 miljonit kuupmeetrit) ja kasel (104 miljonit kuupmeetrit). Keskmine hektaritagavara ehk ühel hektaril kasvavate puude tüvemaht oli 206 kuupmeetrit. Surnud puude tüvemaht oli kokku 39 miljonit kuupmeetrit (17,1 kuupmeetrit hektari kohta).
Metsamaa tagavara kogujuurdekasv oli 15,8 miljonit kuupmeetrit ehk keskmiselt kasvas hektari kohta juurde 6,8 kuupmeetrit tüvepuitu. Majandatava metsa kogujuurdekasv oli 13,8 miljonit kuupmeetrit.
Riikliku metsainventeerimise 2014. ja 2015. aasta mõõtmisandmete põhjal on võimalik anda hinnang 2014. aasta metsaraiete mahtude kohta. Kokku raiuti 2014. aastal 9,9 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu, millest 0,6 miljonit kuupmeetrit oli surnud puude tüvepuit. Lageraie moodustab raiutud mahust suurima osa: lageraied tehti 2014. aastal 29 800 hektaril, mille käigus raiuti 7,8 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu.
Foto: Scanpix