Tallinn panustab elamumajandusse paarkümmend miljonit eurot aastas

Tallinna linna omanduses ja kasutuses olevate eluruumide ülalpidamiseks, remondiks ja renoveerimiseks ning uute eluruumide rajamiseks kulub järgmisel aastal kokku üle 18 miljoni euro.

„Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ent sellele vaatamata taotleb novembrikuu alguse seisuga linnalt munitsipaal- või sotsiaalkorterit ligi 3000 inimest. See tõestab, et väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest.“

Võrk lisas, et viimastel aastatel on pealinn suurt tähelepanu pööranud linnale vajalike töötajate ja noorte perede soodsa eluruumiga kindlustamisele. „Kahtlemata on see kaasa aidanud sellele, et nii mõnigi Soome kolimise plaani pidanu on siiski kodumaale jäämise kasuks otsustanud,“ hindas Võrk. „Laiemalt võttes on see oluline mitte üksnes pealinna vaid kogu riigi arengule. See ei ole ju mitte kellelegi uudiseks, et pedagoogi, meditsiinitöötaja või politseiniku palk paraku perele turuhinnaga eluaset üürida või kodu soetamiseks pangalaenu võtta ei võimalda. Seega toimib pealinna eluasemepoliitika ka väljarännet pidurdava tegurina.“

Võrk rõhutas, et sellest tulenevalt peab pealinn munitsipaalelamuehitust jätkama. “Ühtlasi loodame, et munitsipaalelamuehitust lõpuks ometi ka riigieelarvest tõhusalt toetama hakatakse,“ ütles Võrk. „Senised riigivalitsused ei ole munitsipaalelamuehituse vajalikkust paraku mõistnud, vaatamata Soome ja Rootsi praktikale – naabrite pealinnades on avaliku sektori omanduses lausa viiendik eluruumidest ning nõudlus erasektori üüripindadest tunduvalt soodsamate munitsipaalkorterite järele on jätkuvalt väga suur. Helsingi ja Stockholmi kogemus näitab, et tagasihoidliku sissetulekuga elanikkonna rühmadele toetatud elamise võimaldamine on tavapärane ja igati põhjendatud. Paraku on Tallinna elamuehitust riiklikult toetatud vaid piskuga ning sedagi mitte otse riigieelarvest vaid Kredex’i vahendusel ja Euroopa Liidu rahaliste

vahendite vahendamisega.“

Lasnamäe servale, Kadrioru naabrusse aadressile Uuslinna tn 3a rajatakse järgmiseks kevadeks Õpetajate Kodu, kuhu planeeritud kokku 75 korterit antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Ühtlasi jätkab Tallinn sotsiaal- ja munitsipaalmajade nüüdisajastamist - järgmisel aastal võetakse ette Paljassaare poolsaarel asuva sotsiaalmaja põhjalik renoveerimine. „See endine ühiselamu on üks esimesi sotsiaalmajana kasutusele võetud hooneid ning praeguseks vajavad sealsed elamistingimused korralikku ajakohastamist,“ ütles Võrk.

1972. aastal ehitatud 7-korruselises hoones on pärast rekonstrueerimist 230 korterit, sh esimesel korrusel invakorterid. Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on järgmise aasta linnaeelarve investeeringute kavasse planeeritud 4,6 miljonit eurot.

Käesoleva aasta lõpuks saab nii seest kui väljast värske ilme Tuulema tn 6 sotsiaalmajutusüksus. „Tuulemaa tn 6 korruselamu oli oma väljanägemise ja elamistingimustega ajahambale jalgu jäänud, põhjalikud renoveerimistööd muudavad selle maja 220 elaniku elamistingimused võrreldamatult paremaks,“ ütles Võrk. „Arvestades abivajajate suurt hulka plaanime ka sotsiaalmajutusüksuste rajamist kindlasti ka jätkata,“ lisas Võrk.