
Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul näitavad juuli alguses avaldatud Eurostati andmed kõrvuti kiire hinnatõusuga ka seda väärtust, mida inimesed omistavad enda kodu omamisele.
„Korteri või ka maja ost on meile eestlastele ja ka lõunapoolsetele naabritele esmajoones seotud elukvaliteedi ja isikliku kindlustundega, sooviga olla ise oma kodu omanik – oleme ka selles osas ELi riikide seas eesotsas,“ rääkis Margit Volt. „Seetõttu on ka nõudlus kinnisvara järele püsinud aktiivne, hoolimata vägagi kiirest hinnatõusust pelgalt viimase viie aastaga.“
Hinnatõus tähendab, et 2021. aasta alguses 135 000 eurot maksnud korteriga samaväärne korter maksab Eurostati andmeid aluseks võttes täna Leedus ligikaudu 244 000, Eestis 213 000 ja Lätis 203 000 eurot.
„See kiire hinnatõus ei kajastu mitte pelgalt statistilistes näitajates, vaid ka igapäevases elus. Peredele, kes otsivad endale uut ja kõige sobivamat kodu, on võtmesõnaks kättesaadavus ning seetõttu võetakse kodulaenu üha kasvavas mahus heas seisukorras järelturu kinnisvarale,“ lausus Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.
Kui kinnisvarahindade kasvutempo on kõigis kolmes Balti riigis mõneti sarnane ehk oluliselt üle ELi keskmise, siis keskmised laenusummad erinevad oluliselt, mis peegeldavad ka ostetava kinnisvara hindade tuntavat erinevust.
„Tänavu esimese kuue kuu seisuga oli Luminori keskmine eluasemelaenu summa Eestis 170 000 eurot, Leedus 143 000 eurot ja Lätis madalaimana 106 000 eurot,“ lausus Margit Volt. „Teisisõnu – kinnisvaraturg Eestis on lõunanaabritest küpsem ja eluasemete hinnad keskmiselt kõrgemad, ennekõike Lätiga võrreldes, kus ka kodulaenude turu kogumaht on oluliselt väiksem.“
Kui kõrvutada omavahel elukondliku kinnisvara kallinemist ja majanduskasvu samal perioodil, siis kõigis kolmes riigis on kinnisvara hinnad majanduse kogukasvust kiiresti eest läinud. Eurostati andmetel on majanduse reaalkasv alates 2021. aasta algusest olnud Leedus 14 protsenti ja Lätis 15 protsenti, seevastu Eesti majanduse tase jääb viie aasta tagusele jätkuvalt alla.
„Läti ja Leedu pandeemiajärgne teekond on üsna klassikaline, kus kinnisvarahinnad tõusevad majanduskasvust kiiremini. Eestis seevastu on olukord teine ja peegeldab taaskord meie „koduusku“ – ehkki meie rahva jõukus pole sisuliselt kasvanud, on koduostmine ja omamine jätkuvalt meile väga oluline,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.
Eurostati 2. juulil avaldatud värskeimate andmete kohaselt kasvasid kogu Euroopa Liidus elukondliku kinnisvara hinnad 2026. aasta esimeses kvartalis viie aasta tagusega võrreldes 26%. Vaid kolmes ELi riigis on hinnakasv olnud Leedust kiirem – Ungaris 98%, Bulgaarias 87% ja Horvaatias 83%.
Foto: Pixabay