Suuremates linnades pole õige jätta kortermajade renoveerimise kulud elanike kanda

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul taunivad korteriühistud riigi plaani jätta Tallinnas, Tartus ja teistes tõmbekeskustes asuvate kortermajade renoveerimise kulud täielikult seal elavate inimeste kanda.

"Sellisel juhul peab näiteks iga Tallinna või Tartu pere, kes elab renoveerimist vajavas majas, maksma kodumaja tervikrenoveerimise eest 50 000 eurot. See tähendaks enamikule inimestele üle jõu käivaid täiendavaid laenukohustusi, sest saadav energiasääst ei kata kaugeltki laenumakseid. Tallinna, Tartut ja teisi suuremaid linnu ei tohi rekonstrueerimistoetusest ilma jätta," rõhutas Jaadla.

"Tsiteerides üht kogenud ühistujuhti: miinimumpalk on ühesugune igal pool ning pensione arvestatakse ühesugustel alustel. Kui riigi uus plaan sellisel kujul jõustub, jäävadki Tallinna, Tartu ja teiste suuremate linnade kortermajad rekonstrueerimata," märkis ta.

Tema sõnul on korteriühistud aastaid püüdnud riigile selgitada, et kortermaja tervikrenoveerimist, mida on varasemalt tagant tõuganud nii riik kui ka kohalikud teadlased, pole ühistutel oma rahakoti toel võimalik teha. "Tegelikkuses hakkavad korteriühistud oma inimeste napi rahakoti toel tegema vaid kõige hädalisemaid töid. See tähendab aga, et majade ulatuslikum ja terviklik kaasajastamine jääb teadmata ajaks toppama, süveneb renoveerimisväsimus ja -võimetus," rääkis Jaadla. "Vastutust ehitussektori püsimajäämise ja Eesti riikliku renoveerimiskava täitmise eest ei saa jätta ainult korteriühistutes elavate inimeste õlule."

Jaadla sõnul on korteriühistud riigi plaanis pettunud. "Lootsime, et riik peab korteriühistuid võrdväärseks partneriks ja arvestab ka korteriühistutes elavate inimeste tegelike võimalustega. Oleme oma seisukohti pidevalt selgitanud, kuid neid pole poliitika kujundamisel kahjuks arvesse võetud."

Allikas: BNS