Majutusturg on kosumas

2026. aasta aprillis veedeti statistikaameti andmetel Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes ligi 485 000 ööd, mida oli 4,1 protsenti rohkem kui 2025. aasta aprillis ja 0,6 protsenti rohkem kui kriisieelsel 2019. aasta samal kuul; majutatuid oli 264 200 ehk 5,1 protsenti rohkem kui aasta varem ja 0,8 protsenti rohkem kui 2019. aasta aprillis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul näitas aprill majutusturul kindlat kasvuhoogu. "Aprillis kasvas nõudlus üle Eesti mullusega võrreldes 4 protsendi ning aasta esimese nelja kuuga oli ööbimisi 6 protsenti rohkem kui aasta varem. Hea märk on ka see, et aprilli kogutulemus ületas 2019. aasta taset. Kasvu toetasid nii tugev siseturg kui ka Tallinn, kuid positiivseid tulemusi oli näha mitmes piirkonnas ja mitmel välisturul," märkis Michelson pressiteates.

Aprillis toetasid majutusturgu nii Eesti elanike kui ka väliskülaliste suurem nõudlus. Eesti elanike ööbimisi oli 208 500 ehk 6,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi ja 19 protsenti rohkem kui 2019. aasta aprillis. Välisturistide ööbimisi kogunes 276 100, mida oli 2,3 protsenti rohkem kui mullu, kuid 9,8 protsenti vähem kui kriisieelsel 2019. aasta aprillis. Majutatute arv kasvas võrreldes eelmise aasta aprilliga siseturul 125 000-ni ja välisturistide seas 139 200-ni.

Aasta esimesed neli kuud tervikuna oli samuti tugev. Jaanuarist aprillini kogunes Eestis 1,74 miljonit ööbimist, mida oli 6,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Majutatuid oli nelja kuuga 948 700 ehk 5 protsenti rohkem kui mullu. Eesti elanike ööbimisi oli jaanuar–aprill kokku 800 100 ning väliskülaliste ööbimisi 940 700.

Pealinnas tehti 270 100 ööbimist, mida oli 6,3 protsenti rohkem kui aasta varem ja 11 protsenti rohkem kui 2019. aasta aprillis. Majutatute arv ulatus Tallinnas 141 100-ni, kasvades aastaga 7 protsenti. Tallinnas tehti ligi 56 protsenti kõigist Eesti majutusöödest ning 72 protsenti väliskülaliste ööbimistest.

Eriti tugev oli pealinna siseturu tulemus: Eesti elanike ööbimisi oli Tallinnas 70 700 ehk 11 protsenti rohkem kui aasta varem ja 80 protsenti rohkem kui 2019. aasta aprillis. Välisturistide ööbimisi kogunes Tallinnas 199 400, mida oli 5 protsenti rohkem kui mullu ja ainult 2 protsenti vähem kui kriisieelsel ajal.

Piirkondadest paistsid aprillis lisaks Tallinnale silma Tartu, Ida-Viru, Võru ja Saare maakonnad. Tartu maakonnas kasvas ööbimiste arv aastaga 6,5 protsenti ning Tartu linnas 11 protsenti. Ida-Virumaal kasvas ööbimiste arv 12 protsenti, Võrumaal 16 protsenti ja Saaremaal 8 protsenti. Mullusest madalamaks jäi ööbimiste arv aprillis näiteks Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Samas oli mitmes väiksemas piirkonnas aprilli võrdlus 2019. aastaga tugev: Hiiumaal oli ööbimisi 41 protsenti ning Raplamaal 81 protsenti rohkem kui kriisieelsel 2019. aasta aprillis.

Majutuspakkumine jätkas kasvu. Eestis oli aprillis vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades 50 901 voodikohta, mida oli 3 protsenti rohkem kui aasta varem ja 10 protsenti rohkem kui 2019. aasta aprillis. Tallinnas oli voodikohti 21 144 ehk 9 protsenti rohkem kui mullu ja 26 protsenti rohkem kui kriisieelsel ajal.

Kuna Eestis tervikuna kasvas nõudlus pakkumisest kiiremini, paranes voodikohtade täitumus 31 protsendilt 32 protsendini. Tallinnas kasvas voodikohtade arv nõudlusest kiiremini ning täitumus langes 44 protsendilt 43 protsendile. Keskmine ööpäeva maksumus ühe inimese kohta oli Eestis 48 eurot ehk ühe euro võrra kõrgem kui aasta varem. Tallinnas oli keskmine hind 50 eurot, mis jäi mullusega samale tasemele.

Sihtriikide vaates püsis Soome aprillis suurima välisturuna 92 800 ööbimisega, kuid ööbimisi oli 1,3 protsenti vähem kui aasta varem. Läti jäi teisele kohale 31 400 ööbimisega, mis tähendas 2,8-protsendist kasvu. Suurematest turgudest kasvasid kiiresti Itaalia 29 protsendiga, Poola 25 protsendiga, Ameerika Ühendriigid 19 protsendiga ja Ühendkuningriik 18 protsendiga. Leedu ööbimisi oli 3 protsenti rohkem kui aasta varem, Saksamaa ööbimisi oli aga 14 000 ehk 3,8 protsenti vähem kui mullu.

Aasta esimese nelja kuu vaates oli välisturgude kasv tugevam kui aprillis eraldi. Jaanuarist aprillini kasvas väliskülaliste ööbimiste arv 7 protsenti. Suurematest turgudest olid eriti heas kasvus Itaalia, Poola, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Leedu.

Majutusstatistika kõrval näitab turismi laiemat taastumist ka Eesti Panga 2026. aasta esimese kvartali reisistatistika: välismaalaste mitme- ja ühepäevareiside arv Eestisse kasvas aastaga 3 protsenti 781 800 reisini ning välisturistide kulutused Eestis suurenesid 264 miljonilt eurolt 280 miljoni euroni. Kuigi aprilli kohta reisikulutuste andmeid veel ei ole, viitab aprillis jätkunud majutusnõudluse kasv sellele, et teise kvartali algus oli turismile hea.

Kokkuvõttes näitab 2026. aasta aprill, et Eesti majutusturg liikus ka pärast tugevat märtsi kasvulainel edasi. Nõudlus kasvas nii sise- kui ka välisturul ning aasta esimese nelja kuu tulemused olid mullusest selgelt paremad. Koguturg jõudis aprillis üle 2019. aasta taseme, kuid välisturismi taastumine on endiselt ebaühtlane: mitmed kaugemad ja Euroopa turud kasvavad kiiresti, samas kui suurim turg Soome ning osa traditsioonilisi sihtturge on kriisieelse tasemega võrreldes veel madalamal. Hinnatase püsis mõõdukas ja täitumus paranes Eestis tervikuna, mis viitab sellele, et nõudluse kasv on majutussektoris jätkunud ka suurenenud pakkumise tingimustes.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay