Kinnisvara kaasomand võib vastu omaniku tahtmist lõppeda ka sundmüügiga 

Kinnisvara kaasomand on Eestis üha levinum lahendus, kuid näiliselt lihtne ühine ost võib puudulike kokkulepete korral viia keeruliste vaidlusteni ja halvimal juhul kinnisvara sundmüügini, kommenteerib 1Partner Kinnisvara vanemmaakler Angela Virak.

Viimastel aastatel on kaasomandina kinnisvara soetamine sagenenud, mida on soodustanud kinnisvarahindade tõus ning vajadus jagada finantskoormust ja riske. “Kaasomand võimaldab turule siseneda ka neil, kelle jaoks üksinda kinnisvara otsmine jääks kättesaamatuks, samas loob see omanike vahel pikaajalise ja õiguslikult siduva suhte, mille toimimine sõltub suuresti kokkulepete kvaliteedist,” räägib Angela Virak. Ta lisab, et kuigi kaasomand luuakse enamasti usalduslikus suhtes, ei pöörata sageli algfaasis piisavat tähelepanu võimalike tulevaste erimeelsuste ennetamisele.

Viraku sõnul kerkivad probleemid tavaliselt esile siis, kui kaasomanike huvid aja jooksul muutuvad. Ta toob näiteks situatsiooni, kus kaks inimest ostsid korteri ühiseks investeeringuks, hiljem soovis üks osapool vara müüa, teine aga üürimist jätkata. Kuna väljaostu või kaasomandi lõpetamise tingimustes polnud eelnevat kokkulepet, jõudis vaidlus kohtusse ning korter müüdi lõpuks enampakkumisel. “Lõpptulemus ei vastanud kummagi poole ootustele. See näitab hästi, et kaasomandi suurim risk ei ole omandivorm ise, vaid läbimõtlemata kokkulepped,” märgib Virak.

Kogenud maakleri sõnul ei teadvustata sageli ka seda, et sundmüügi korral ei arvestata raha jagamisel kaasomanike tegelikke investeeringuid või kinnisvara eri osade seisukorda. “Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kaasomandi puhul kuulub neile konkreetne füüsiline osa kinnisvarast. Tegelikult omatakse mõttelist osa kogu varast ja vastavalt sellele jaotatakse ka müügitulu. See tähendab, et isegi kui üks kaasomanik on panustanud rohkem või hoidnud oma kasutuses olnud osa paremas korras, ei pruugi see lõpptulemust mõjutada,” selgitab ta.

Virak rõhutab, et enamik kaasomandiga seotud vaidlusi on siiski ennetatavad kui juba kaasomandi loomisel võimalikult detailsed kokkulepped sõlmida. Soovitav on sõlmida notariaalselt tõendatud kinnisasja kasutamise kord, kulude jaotus, investeeringute tegemise põhimõtted ning otsustusprotsessid ja panna paika ka kaasomandi lõpetamise või väljaostu tingimused. “Usaldusest üksi ei piisa. Ka lähedaste inimeste huvid võivad aastate jooksul muutuda ning üldsõnalised kokkulepped ei pruugi hilisemates vaidlustes pakkuda piisavat õiguskindlust, mistõttu on oluline, et kokkulepped oleksid selged ja võimalusel notariaalselt vormistatud,” selgitab Virak. Ta soovitab kindlasti kaasata tehingusse kinnisvaraspetsialist, kes tunneb kaasomandi õiguslikku poolt, oskab võimalikke riske ennetada ja aitab vormistada kokkulepped nii, et need kaitseksid kõiki osapooli ka tulevikus.

Foto: Pixabay