
Kuigi kodulaenuga kodu ostes on kodukindlustus kohustuslik, ei pruugi minimaalne kindlustuskaitse alati katta kõiki võimalikke kahjusid. Millele tasub kodukindlustust valides tähelepanu pöörata, selgitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.
„Kodukindlustust valides tasub mõelda sellele, kas võimaliku õnnetuse korral saaks taastada oma kodu ja vara vähemalt samale tasemele, nagu see oli enne kahju tekkimist. Minimaalne kindlustuskaitse hõlmab tavaliselt vaid hoone põhikonstruktsioone ja sisseehitatud elemente, kuid suuremate õnnetuste korral võivad märkimisväärset kahju saada ka mööbel, kodutehnika ja muu vara,“ ütles Puust.
Ekspert selgitas, et kinnisvarakindlustus katab kahjud, mis tekivad siis, kui realiseerub mõni kindlustuslepingus kokkulepitud risk. Kõige sagedamini on hüvitised seotud tulekahjude, veelekete, varguste ning loodusõnnetustega, nagu torm, rahe või äike.
„Kõige suuremad kahjud on tavaliselt seotud tule ja veega. Näiteks võivad veelekked põhjustada ulatuslikku kahju kodu siseviimistlusele ja varale ning tulekahju korral võivad kahjustused ulatuda kogu hoone hävimiseni. Sellistes olukordades muutub kindlustuskaitse eriti oluliseks,“ märkis Puust.
Tema sõnul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, millist tuge pakub kindlustus olukorras, kus kodus ei ole võimalik ajutiselt elada. „Hea kindlustus aitab katta esmavajalikke kulusid, näiteks ajutise majutuse või esmatarbekaupade ostmisega seotud väljaminekuid. Samuti on oluline, et kindlustus kataks vajadusel pikemaajalised üürikulud, sest taastamistööd võivad võtta kuid,“ lisas ta.
Puusti sõnul pakuvad pangad keerulisemate olukordade puhul klientidele sageli ka individuaalseid lahendusi, mis võivad hõlmata maksepuhkust või laenugraafiku muutmist.
Koduse vara kindlustus ei ole küll kohustuslik, kuid eksperdi sõnul tasub seda kaaluda kõigil koduomanikel ja ka üürnikel. „Sageli saavad suurima kahju just mööbel, kodutehnika ja muud igapäevased esemed. Koduse vara kindlustus võib hõlmata ka hoovis või abihoonetes asuvaid esemeid, näiteks jalgrattaid või muruniidukeid,“ selgitas Puust.
Ta rõhutas, et võimalike kahjujuhtumite puhul tasub alles hoida ostudokumendid või muud tõendid, mis kinnitavad vara kuulumist omanikule.
Lisaks oma vara kaitsmisele tasub mõelda ka võimalikele kahjudele, mida võidakse pahaaimamatult põhjustada teistele. Vastutuskindlustus aitab katta olukordi, kus kahju saavad näiteks naabrite korter või muu kõrvaline vara.
„Näiteks võib ootamatu veeleke põhjustada ulatusliku kahju naabritele või tormi ajal kukkunud puu kahjustada kõrvalkinnistut. Selliste juhtumite korral võivad remondikulud kujuneda väga suureks ning vastutuskindlustus aitab neid riske maandada,“ ütles Puust.
Ta märkis, et rusikareeglina levivad tulekahjud ülespoole ja veekahjud allapoole. Korrusmajas elades tasub vastutuskindlustuse kaitsesumma valimisel arvestada ka sellega, mitmendal korrusel korter asub. „Pole harvad juhtumid, kus veekahju mõjutab naaberkortereid mitme korruse ulatuses ning kahjusumma kasvab seetõttu märkimisväärselt. Sama analoogia kehtib ka tulekahju puhul, mille tekitatud kahjustuste võimalik maksumus naaberkorteritele võib kujuneda väga suureks.“
Luminori jaepanganduse juhi sõnul tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist tähelepanelikult üle vaadata, millised riskid on kaetud ning millised erandid on lepingus välja toodud.
„Turvalisem lahendus on tavaliselt kõikide riskide kindlustus, kus vara on kaitstud kõigi ootamatuste eest, välja arvatud selgelt nimetatud erandid. Samuti tasub tähelepanu pöörata omavastutuse suurusele ja kindlustussummadele,“ märkis Puust.
Tema sõnul võiks koduse vara kindlustuse puhul koostada nimekirja olulisematest esemetest ja nende ligikaudsest väärtusest, et hinnata, milline summa oleks piisav kogu vara taastamiseks.
„Lisaks hinnale tasub uurida ka kindlustusseltsi mainet, klientide tagasisidet ja võimalusi tasuda kindlustusmakseid osade kaupa. Samuti ei tohi unustada, et kindlustuspoliisi tuleb uuendada igal aastal ning pank peab saama kinnituse uuendatud poliisi olemasolu kohta,“ lisas ta.