Põllumajandusmaa hind langes, kuid müügis olevat maad on väga vähe

Statistikaameti andmetel maksis mullu põllumajandusliku maa hektar 6122 eurot, sellest omakorda rohumaa 4861 eurot ning põllumaa 6377 eurot.

Võrreldes varasema aastaga on maa hind langenud 9,7 protsenti. Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar maksis 7265 eurot, järgnesid Võrumaa 6833 euriga ja Jõgevamaa 6840 euroga, kõige vähem maksis põllumajandusliku maa hektar Hiiumaal, kus selle hinnaks oli 3950 eurot.

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul ei tohi hinna langusest lasta ennast eksitada, sest müügis olevat maad on väga vähe ja kui keegi suurem investor hakkab maad kokku ostma, siis teeb ta seda reegina suuremate tükkidena ning tehinguid viiakse läbi turuhinnast kõrgema hinnaga.

"Selliseid suuremaid tehinguid 2025. aastal ei olnud. Suuremaid tehinguid tehti 2024. aastal ja see viis toonase keskmise põllumajandusliku maa hinna Eestis 6782 euroni hektari eest. Majanduslikus mõttes on meil ostjate turg, kes määravad hinna. Kui ostjaid, kes oleks nõus tehingusse minekuks hinnapreemiat maksma, parajasti turul ei ole, siis paradoksaalsel kombel keskmine hind langeb. Turuhinnaga müüa keegi ei soovi. Maad ju teatavasti juurde ei tehta," selgitas Eamets.

Jõudmaks teadmiseni, et maa ostmine on pikas vaates investeering, piisab kui minna ajas ainult kuus aastat tagasi. "Siis maksis põllumajandusliku maa hektar 3630 eurot, seega kasv kuue aastaga 69 protsenti. Kõige rohkem on põllumjandusliku maa hind kasvanud Ida-Virus, 83 protsendiga ja Saaremaal, kus tõus oli 80 protsenti, kõige vähem Hiiumaal 38 protsendiga ja Harjumaal 44 protsendiga. Ajaloohuvilistele olgu ääremärkusena öeldud, et 2010 maksis põllumajandusliku maa hektar Eestis 998 eurot," lisas Eamets.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay