Uusarenduste turg on stabiilselt aktiivne

Ülevaate hetkeseisust ja lähituleviku trendidest kinnisvarasektoris annavad 22 tippasjatundjat 29. aprillil Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Bigbanki korraldataval konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg“.

EKFL tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on 2026. aasta esimeses kvartalis kinnisvaraturg kulgenud mõõduka kasvu ja stabiliseerumise keskkonnas. Oodata on turu elavnemist, aga uut buumi ning järske hinnatõuse pole põhjust ette näha. Pakkumiste arv kasvab.

Esimeses kvartalis müüdi Tallinnas 2074 korterit, seda on 4% vähem võrreldes sama perioodiga 2025.aastal. Samas müük näitab kasvutrendi.

Pankade intressimäärad on stabiliseerunud. Euribor on jäänud vahemikku 2,1–2,4%, mis muudab laenamise kättesaadavamaks ja soodustab tehingute tegemist. Pangad konkureerivad isukalt kinnisvarasektorile laenu andmisel.

Uusarenduste puhul prognoositakse mõõdukat hinnakasvu 3–5% vahemikus. Samas ka elanikkonna ostujõud näitab kasvutrendi tänu 5,4% suurusele palgakasvule ja tulumaksusüsteemi muudatustele (nn maksuküüru kaotamine). Elupindade järelturul on oodata pigem hindade paigalseisu. Ostujõud on taastumise faasis.

Eelistuste muutuseks on huvi kasv energiatõhusate ja väiksemate korterite vastu.

Populaarsust koguvad uusarenduste korterid Tallinna ümbruses, nn „kuldse ringi“ piirkonnas, kust kesklinna jõudmine käib veel mõistliku ajaga, samas hinna suurusjärk kohati kuni 1000 eurot ruutmeetri eest soodsam võrreldes arendustega Tallinna linna piires. Huvi põhjus pole mitte ainult rahaga seotud – hinnatakse keskkonda, kus rahulikum elutempo, looduslähedus, samas hea ühendus linnaga.

Samas siiski on mitmed arendajad Rüütli sõnul tõmmanud pidurit ja pannud objekte ka ootele. Eriti väiksemate arendajate jaoks teeb olukorra keerukamaks asjaolu, et odavamale rahale ligipääsemiseks tuleb hakatuseks leida arvestatav hulk kallimat kapitali.

Korterite hinna läbirääkimiste ruum, eriti uusarenduste osas, on jätkuvalt reaalsus. Müüjad näitavad paindlikust mitmel erineval viisil, küll tasuta parkimiskohtade, köögimööbli ja seadmete ning muugi boonuse näol.

Ostuhuvi järelturul on jätkuvalt aktiivne. Oluliseks teguriks on kasvanud hinna erinevus uusarendustega. Uued korterid maksavad keskmiselt 4600 ja järelturul 2900 eurot ruutmeetri eest. Kalleim tehing oli esimeses kvartalis 1,75 mln eurot, Kalamaja asumis, mereäärne piirkond.

Uusarenduste osas lähevad hästi müügiks ca 3600 eurose ruutmeetrihinnaga eluruumid Harjumaal. Keerulisem on olukord nn luksuskinnisvaraga, mille turg on õhuke. Mõningaks erandiks on Tallinnas Kalamaja ja Rotermanni ning muu mereäärne piirkond, kus ka kallima otsa kinnisvara kiiremini kaubaks läheb,“ selgitas EKFL-i tegevjuht.

Kasvanud on Tallinnas üürikorterite pakkumiste arv 1641 korterit, mis on ca 9,3% rohkem kui aasta tagasi, 1488. Samas üürihinnad püsivad keskmiselt 14.5 eurot ruutmeetri eest.

Kinnisvaravaldkonna üheks tippsündmuseks kujunenud konverentsi ajakava ja esinejad leiab SIIT.