
SEB kinnitusel ei ole konkurents kinnisvaraturul kadunud, küll aga on see muutnud oma vormi, sest hinnaläbirääkimised on kerkinud keskseks teemaks. Sektoris joonistub üha selgemalt välja kahe turusegmendi erinev dünaamika: järelturul nähakse hinnakasvuks ruumi, samas kui uusarenduste hinnad püsivad pigem stabiilsena.
Viimase nelja aasta jooksul on Tallinna uusarenduste hinnad kasvanud ligi 47 protsenti, mis on oluliselt kiirem kui järelturukorterite ligikaudu 28-protsendiline hinnatõus samal perioodil. See on loonud kahe turu vahele märkimisväärsed hinnakäärid ning peegeldub ka ostjate eelistustes.
„Hinnavahe on andnud järelturu korteritele rohkem kasvuruumi. Ostjate jaoks on järelturg muutunud atraktiivsemaks ning müüjate positsioon on hakanud tugevnema, eriti hea asukoha ja kvaliteediga korterite puhul,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Tema sõnul on uusarendustes hinnatõusu potentsiaal märksa piiratum, kuna ostjate hinnataluvusel on selge ülempiir. „Kuigi laenuturul on keskmised laenusummad kasvus ja turg püsib aktiivne, võetakse üle 300 000-euroseid laene tagasihoidlikumalt. See peegeldub ka Tallinna uusarenduste müügis, mis on viimaste aastate madalaimal tasemel,“ lisas Hallang.
Vaatamata euribori tõusule jääb see märgatavalt alla oma tipptasemele, mistõttu ei ole see koduostjate jaoks tehingute tegemisel määravaks takistuseks kujunenud.
„Euribori tõus jääb hetkel koduomanike jaoks hallatavasse vahemikku. Praktikas mõjutab koduostuotsust rohkem see, kas hinnaläbirääkimistes on võimalik kokku hoida kümneid tuhandeid eurosid, mitte see, kas intressimäära muutus kasvatab kuumakset mõnekümne euro võrra,“ avas Hallang.
Ühe protsendipunktilise euribori tõusuga kasvab 150 000-eurose jäägiga laenu kuumakse veidi üle 80 euro. 0,1 protsendipunktistest kõikumiste „hind“ jääb sellise laenu puhul 8,6 euro juurde.
Allikas: BNS