Korteriühistu kulukaim viga on renoveerimise edasilükkamine

Swedbanki korteriühistute allosakonnajuht Janis Pugri hoiatab, et kortermajade renoveerimisega venitamisest on saanud Eestis kulukaim viga; maja kordategemine on pikaajaline investeering, mille edasilükkamine süvendab probleeme ja tõstab lõppkokkuvõttes kulusid.

Pugri sõnul ootavad ühistud tihti üksmeelt, ehitushindade langust või uusi toetusmeetmeid, kuid selle aja jooksul hoone kulub edasi ja vajalikud tööd muutuvad kallimaks. "Ühel hetkel muutub maja renoveerimine siiski vältimatuks," märkis ta, lisades, et peamine küsimus on, kas teha töid läbimõeldult ja terviklikult või osade kaupa, mis võib lõpuks kallimaks osutuda. Seetõttu tasub enamikel juhtudel vaadata maja kordategemist sarnaselt kodu ostuga – tegu on pikaajalise investeeringuga.

Kuigi suured otsused nõuavad ettevaatlikkust ja renoveerimiskulud kajastuvad kommunaalarvel aastakümneteks, on Pugri kinnitusel hästi ette valmistatud renoveerimine kasulik kõigile. "Väheneb energiakulu, paraneb sisekliima ja koos sellega ka elanike elukvaliteet. Enamasti kasvab ka iga ühistu liikme korteri väärtus ning kokkuvõttes on tegu kasumliku otsusega," selgitas ta.

Isegi kui esialgu tunduvad renoveerimiskulud suured, ei paista need 5-10 aasta perspektiivis nii, sest inflatsioon töötab julge investeerija kasuks.

Pugri hinnangul ei tohiks riiklike toetusmeetmete ootamine, mis tundub "pigem lotovõiduna", siduda kogu ühistu ajakava. Paljud suuremate linnade ühistud viivad projektid ellu laenuga, kusjuures maksekoormuse vahe pole sugugi nii suur kui võiks arvata. Renoveerimise ettevalmistus võtab tavaliselt aega üks kuni kolm aastat, hõlmates arutelusid, projekteerimist, eelarvet, üldkoosoleku otsuseid, finantseerimist ja hankeid. Ideaalne ajaplaan näeb ette projekti valmimise ja otsuste tegemise talveks, et kevadel või suvel ehitusega alustada, vältides suviseid hinnasurveid ja ebamugavusi.

Swedbanki eksperdi sõnul on finantseerija ehk pangaga mõistlik rääkida niipea, kui tekib tõsisem plaan ja üksmeel renoveerimisprotsessiga alustada. See annab ühistu liikmetele vajaliku selguse rahastamises ja aitab ühistu juhtidel plaani elanikele paremini selgitada. Pank ei ole protsessis ainult rahastaja, vaid aitab juba varakult hinnata eelarve realistlikkust, ennetada riske ja vastu võtta vajalikke otsuseid. "Mida varem see arutelu algab, seda väiksem on tõenäosus, et hiljem tuleb juba tehtud plaane ümber teha või avastada, et mõni oluline detail on jäänud tähelepanuta," lisas Pugri.

Kokkuvõttes tõdeb Pugri, et iga hoone vananeb ja remont on vältimatu. Varem või hiljem tuleb igal ühistul langetada otsus, kas tegeleda probleemidega igal hooajal uuesti või teha otsustav samm ning anda kogu hoonele uus tulevikukindel ja tervislik hingamine. Kuigi mõlemad lähenemised võivad töötada, on tihtipeale kuluefektiivne vaid üks.