
Võrreldes kahe viimase aasta sama perioodi keskmisega on tulemus natuke madalam. "Arvestades, et talv ei ole meil eriline turismiperiood, eriti kui ta veel nii külm on nagu see veebruar juhtus olema, siis ei ole ka midagi väga üllatavat. Suvel, turismihooaja tipphetkedel jõuab täituvuse näitaja Eestis keskmiselt 60 protsendini," kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Tema sõnul torkab silma, et kõige madalam täituvus kippus olema nendes maakondades, kus ei ole spaa hotelle: Hiiumaal oli see kaheksa protsenti, Jõgevamaal 11 protsenti ja Järvamaal 17 protsenti. "AI andmetel Viljandimaal üks spaa hotell on, Suure-Jaani tervisekeskus, aga ilmselt ei piisa sellest terve maakonna tarbeks, sest majutuskohtade täituvus oli Viljandimaal veebruaris 15 protsenti. Rapla maakonnas ei ole AI andmetel samuti spaad, aga majutuskohtade täituvus oli 32 protsenti. Samas on Raplamaal konkurentsitult kõige vähem majutuskohti Eestis. Teisalt on ööpäeva maksumus keskmiselt ainult 28 eurot, mis on samuti Eesti kõige madalam näitaja. Kõige kallim oli ööpäeva maksumus Hiiumaal – 59 eurot. Keskmiselt maksis ööpäev Eestis 45 eurot," märkis Eamets.
Ida-Virumaa on tänu oma Narva-Jõesuu spaadele ning Toilale päris korraliku tulemusega – majutuskohtade täituvus 38 protsenti. Kõige kõrgem oli majutuskohtade täituvus peamistes turismi piirkondades: Tallinnas 49 protsenti, Tartus 48 protsenti ning Pärnus 42 protsenti. "Siit lihtne soovitus kohalikele ettevõtjatele: kui tahate, et teil käiksid aastaringselt turistid, ehitage spaa," märkis Eamets.