Vanemate kontoripindade omanikud Tallinnas peavad otsima alternatiive

Rahvusvahelise kinnisvara konsultatsiooniettevõtte Colliers andmetel oli Tallinnas eelmise aasta lõpu seisuga vakantne ligikaudu iga üheksas-kümnes kontoripind. Luminori ettevõtete panganduse krediidianalüüsi osakonna juhi Roman Raiveti sõnul puudutab rentniketa seismine eelkõige vanemaid büroopindasid.

„Probleem ei ole niivõrd A-klassi büroodes, kuhu ettevõtted ümber kolivad, vaid vanemates pindades, mis tihti ei vasta enam ettevõtete kvaliteedi ootustele ja vajadustele. Colliersi andmetest selgub, et eelmise aasta viimase kvartali seisuga olid Tallinnas tühjad 11–12% kontoripindadest, mis on näiteks ligikaudu 4 protsendipunkti võrra enam kui aastal 2022 ja see trend on tasapisi kasvav. A-klassi büroodes on tühjasid pindu veidi vähem,“ ütles Raivet.

Tema sõnul lisab turule, eriti vanemale pinnale, survet ka uute kontoripindade pidev juurdeehitus ja jätkuvalt kesine majanduskeskkond. Praegu on ehituses lähiaastatel valmimas ümmarguselt 100 000 ruutmeetrit uut büroopinda,. „Tõsi, enamasti ei arendata neid spekulatiivselt – arendustel on tihti olemas juba ankurrentnikud, mis rendivad olulise osa ehitatavast pinnast. Seetõttu ma ehitatavate pindade pärast väga palju ei muretseks, pangad ei finantseeri spekulatiivset arendust,“ märkis ta.

Vanemate kontorite puhul otsivad omanikud üha enam alternatiivseid kasutusviise. Ta lisas, et juba mõnda aega on näha, kuidas pikalt tühjana seisnud büroopindu ehitatakse ümber näiteks elu- ja majutusruumideks. See puudutab sageli vanemaid hooneid, millele on keeruline rentnikke leida, kuid mis asuvad heades asukohtades.

Sarnast suundumust on näha ka kaubanduspindade puhul, kus traditsioonilise jaekaubanduse kõrval kasvab erinevate teenuste osakaal. „Kaubanduskeskused ei ole enam ammu pelgalt traditsiooniliseks ostlemiseks, vaid sinna on lisandunud näiteks tervishoiu-, toitlustus- ja erinevad vaba aja veetmise võimalused,“ lisas ta.

Raiveti hinnangul ei avalda alternatiivina büroopindade kohandamine elupindadeks märkimisväärset mõju eluasemeturule. „Kui hinnata vakantsete pindade mahtu, võiks need teoreetiliselt ümber ehitada umbes 2000 korteriks, kuid see on turu kogumahtu arvestades väike number ning need lisanduksid turule pika aja jooksul. Kindlasti leiab osa tänasest büroovakantsist ka uue rentniku,“ selgitas ta. Lisaks ei ole seadusest tulenevatest nõuetest vakantset kontoripinda üldse mõistlik tavapärasteks elukondlikeks korteriteks ehitada – lihtsam on neid ümber kujundada näiteks üürimajade, lühiajalise majutuse ja muude teenuste jaoks.

Ümberehituse edukus sõltub Raiveti sõnul mitmest tegurist. „Oluline roll on näiteks asukohal, hoone planeeringul, seadustel ja tehnilisel sobivusel. Mõnda hoonet on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistliku kuluga eluruumideks kohandada, samas teise puhul võib protsess võtta aastaid ja seal on keeruline näha majanduslikku mõtekust,“ ütles ta.

Foto: Pixabay