Kui palju on Eesti inimesed valmis kodulaenule kuus kulutama?

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu kohaselt plaanib 29% Eesti inimestest lähima kolme aasta jooksul kodu osta. Ligikaudu pooled laenuhuvilistest oleks valmis maksma üle 500 euro kuus, samas kui teine pool eelistaks jääda kuni 500 euro piiresse.

„Uuringust selgub, et pool neist, kes plaanivad kodulaenu võtta ning on mõelnud, mis summa ulatuses laenata, leiavad, et see võiks jääda kuni 500 euro piiresse. Samas on märkimisväärne osa valmis olulisemalt suuremaks kohustuseks, näiteks 27% vastanutest oleks valmis maksma 501–700 eurot kuus, iga kümnes 701–900 eurot ning 13% kodulaenu võtta plaanivatest inimestest suisa üle 900 euro,“ ütles Luminori partnersuhete juht Elar Ollik.

„Kuna umbes pool laenuhuvilistest oleks valmis kulutama kodulaenule vähemalt 500 eurot kuus, võib seda võtta ka keskmise laenuhuvilise orientiirina. Luminoris vastab see täna ligikaudu 128 000 euro suurusele 30-aastasele laenule, eeldusel, et sissemakse on 15%,“ ütles ta ning lisas, et sellise eelarvega on Tallinnas võimalik leida vähemalt kahetoaline korter peaaegu igas linnaosas, välja arvatud Vanalinnas. Mägedel võib sama summa eest leida isegi kolmetoalise või keskmisest tagasihoidlikumas seisukorras neljatoalise korteri.

Kõige rohkem on kodulaenule valmis kulutama kolmekümnendates inimesed. Kui teistes vanusegruppides oli üle 900 euro kuus valmis maksma kuni 11% vastanutest, siis 30–39-aastaste seas ulatus selliste vastajate osakaal 21%.

„Kolmekümnendad on sageli eluetapp, kus inimeste sissetulekud on juba kasvanud ning paljud pered kaaluvad suurema kodu ostmist. Sageli on selleks ajaks olemas ka esimene kinnisvara, mis võimaldab järgmise kodu ostul kasutada lisatagatist või suuremat omafinantseeringut,“ märkis Ollik.

Seetõttu soovitab Luminori partnersuhete juht just esimese kinnisvara soetamist kaaluda võimalikult varakult. „Esimene kodu ei pea olema kohe unistuste kodu. Sageli alustatakse tagasihoidlikumast eluasemest ning liigutakse aja jooksul samm-sammult edasi. Kui sissetulekud kasvavad ja laen on juba osaliselt tagasi makstud, paraneb ka võimalus tulevikus suurem või paremas asukohas kodu soetada,“ ütles Ollik.

Uuringust selgus ka, et kodulaenumakse suurus on selgelt seotud sissetulekuga. Inimeste seas, kelle netosissetulek ületab 1500 eurot, on märksa suurem nende vastanute osakaal, kes oleks valmis maksma kodulaenu eest üle 500 euro kuus. Samal ajal on alla 1500 euro teenivate vastajate seas rohkem neid, kes ei soovi kodulaenule nii suurt summat suunata

„Luminoris näeme, et keskmine kodulaenumakse ulatub umbes 35% netosissetulekust – laene, kus igakuine makse jääb alla 30% näeme pigem harva. Pangad arvestavad laenu andmisel, et laenumaksed ei ületaks ligikaudu 40% netosissetulekust. Samas ei soovita me pangana lähtuda sellest, kui palju maksimaalselt laenu on võimalik saada, vaid pigem sellest, milline kuumakse on perele tegelikult mugav ja jätab ruumi ka muude kulude jaoks,“ rõhutas Luminori partnersuhete juht.

Foto: Pixabay