Korstnapühkimise akti puudumine võib ka kodu müügi ootamatult peatada

Tuhanded Eesti majaomanikud ei tea, et iga-aastane korstnapühkimise akt ei ole lihtsalt soovitus, vaid seadusest tulenev kohustus, mille puudumine võib panna seisma nii müügiprotsessi kui ka jätta õnnetuse korral ilma kindlustushüvitisest, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Toomas Laigu.

Laigu sõnul rikuvad paljud majaomanikud tahtmatult seadust, sest nad ei ole teadlikud, et küttekoldega hoonetes on regulaarne korstna kontrollimine ja hooldamine kohustuslik.

“Tuleohutuse seadus ütleb väga selgelt, et küttekoldega hoonetes tuleb korstnaid regulaarselt kontrollida ning kontrolli kohta peab olema vormistatud akt. Kortermajade ja ridaelamute ühistutel on kohustus tellida korstnapühkija kontroll vähemalt kord aastas. Üksikelamute puhul tuleb korstnaid kontrollida ja akt vormistada vähemalt kord viie aasta jooksul. See ei ole soovitus, vaid seadusest tulenev kohustus ning kui akti ei ole, siis rikub majaomanik tegelikult seadust, isegi kui ta seda ise ei tea,” räägib Laigu.

Korstnapühkimise akti puudumine võib tuua kaasa nii kindlustusvaiduseid kui ka probleeme kinnisvara müümisel. “Väga tihti kerkib probleem kinnisvaratehingutes, kus müügiga on kiire. Olen näinud olukordi, kus müük seiskub nädalateks, sest pangalaenu menetlemisel küsitakse korstnapühkimise akti ja seda lihtsalt ei ole,” räägib Laigu. Ta lisab, et probleemi ei pruugi lahendada ka kiirkorras korstnapühkija tellimine, sest kontrolli käigus võivad ilmneda uued ootamatud probleemid. “Kui kontrolli käigus selgub, et küttekolde juures ei vasta kõik nõuetele tähendab see sageli veel pottsepa tellimist, lisakulusid ja müügiprotsessi venimist. Kõik need probleemid on välditavad kui küttekoldeid vastavalt seadusele regulaarselt kontrollida,” rõhutab Laigu.

Sageli tekitab segadust ka küsimus, kelle kohustus on korstnapühkimine kortermajades. 1Partneri maakler selgitab, et ühiskorstnaga majades lasub seaduse järgi vastutus korteriühistul, kuid praktikas jääb see kohustus eriti väiksemates majades tihti lihtsalt tähelepanuta. “Paljudes väikestes, näiteks viie kuni kümne korteriga ühistustes haldurit ei olegi, keegi tähtaegu ei jälgi ja korstnapühkimine ununeb aastateks. Probleem ilmneb tihti alles siis, kui keegi oma korterit müüma hakkab ning protsess puuduva akti taha takerdub,” räägib Laigu ja lisab, et professionaalsed haldusettevõtted on sellistes olukordades väga väärtuslikud partnerid, sest nemad jälgivad tähtaegu ja hoiavad dokumentatsiooni korras.

1Partneri maakler märgib, et korstnapühkijad ei ole Eestis standardiseeritud teenusepakkujad ning töö kvaliteet võib erinevate spetsialistide vahel märgatavalt erineda. “Mõni spetsialist selgitab rahulikult, mis on valesti, pakub lahenduse ja väljastab akti samal päeval, aga on ka neid, kes jätavad selgitused andmata või venitavad dokumentide saatmisega,” räägib Laigu. Maakleri sõnul tasub enne töö tellimist alati täpsustada, kas pühkija teeb vajadusel tööd ka talvistes tingimustes, kas akt vormistatakse kohe ning kas see edastatakse ka ühistule või omanikule. “Nõudlik tellija saab reeglina parema teenuse, samas kui nõrk tellija loob ruumi ka nõrgale tööle. See põhimõte kehtib tegelikult mistahes teenuse puhul - kui kokkulepped ja ootused kohe alguses selgeks teha, on palju väiksem oht, et mõni oluline dokument jääb saamata või tööd tehakse hooletult,” soovitab Laigu.