Ehitajad jätavad töö pooleli? Kolm viisi, kuidas end kaitsta

Eesti ühe suurema omanikujärelevalve-ettevõtte P.P. Ehitusjärelevalve juhatuse liikme Marten Pikaru sõnul on ehitus- ja remonditööde tellimisel üks levinumaid probleeme, et ehitaja jätab tööd lõpetamata, aga inimestel on võimalik end selle vastu kaitsta.

Kõrgeima ehk 8. taseme volitatud ehitusinseneri Marten Pikaru sõnul on esimene asi, millega tellija saab arvestada, et nii remondi- kui laiemalt ehitustöödele kehtib automaatselt 2-aastane garantii. „Osad ehitajad kasutavad seda müügiargumendina, aga tegelikult on see võlaõigusseaduse järgi nende kohustus,“ ütles Pikaru.

„Nii ehitustööde kui garantii-ajal tasub kõik mured kohe ehitajale kirjalikult edasi anda, mitte lihtsalt helistada. Eriti hea kui jääb jälg maha ka sellest, et ehitaja sai kirja kätte või vastas sellele. Ehitus on käsitöö ja see on tavaline, et maja peale valmimist vajub, tekivad praod või mingid tehnoseadmed ei toimi korrektselt ja vajavad lisaseadistamist. See kõik tuleb tavaliselt esimese sees elatud aastaga välja. Kui aga kaheaastane garantii-periood maha magada, siis keegi vabatahtlikult enam seda tööd tasuta ei tee,“ hoiatas Pikaru.

„Mida tellija aga tihti ei tea – nii era- kui kortermaja ehitusel või renoveerimisel tasub küsida ehitajalt garantiiajaks pangagarantiiga tagatis vähemalt 5% tööde kogumaksumusest, mis on deponeeritud panga deposiitkontol. „Juhul kui garantiiajal tekib probleeme ja ehitaja ei tule neid lahendama, siis on inimesel õigus pangalt deponeeritud raha endale nõuda ning pank maksab selle ka esimesel nõudmisel ilma pikema jututa välja,“ ütles Pikaru.

„Teine sarnane hoob tellija kasuks on küsida ehitusperioodiks panga kinnitusega 10% täitmistagatis juhuks kui ehitaja jätab töö pooleli, läheb pankrotti või kaob lihtsalt ära. Tuleb arvestada ka sellega, et kui ehitaja jätab töö pooleli, siis on see tellijale alati lisakulu, sest uus ehitaja ei tee teise poolikut tööd üldjuhul enam sama raha eest lõpuni. See 10% täitmistagatis on piisavalt suur, et motiveerida ehitajaid korralikult asju valmis tegema. Üldiselt suurte ehitusfirmadega probleeme pole, küll aga on tõrkeid väiksemate ettevõtetega. Kahjuks on nii, et lubadusi antakse, aga raha paneb päriselt rattad käima,“ rääkis Pikaru.

P.P Ehitusjärelevalve juhatuse liikme sõnul on levinud probleem ka see, et ehitaja jätab mingid väiksemad tööd projekti lõpus tegemata ehk niiöelda liistud jäävad paigaldamata. „Selle vastu peaks eelnevalt lepingus kokku leppima, et tööde viimane osamakse oleks vähemalt 5%-10% kogumaksumusest, mis hoiab ehitaja motiveerituna ka viimaseid töid lõpuni viima. Muidu võib juhtuda nii, et 99% töödest on tehtud ja ka välja makstud ning ehitaja ei viitsi enam nipet-näpet asjadega tegeleda, leiab sada vabandust ja lõpuks tuleb need liistud ise paigaldada,“ nentis Pikaru.

„Ehitamisel tasub vältida sularahas arveldamist või enne töö alustamist suure ettemaksu tasumist. Pigem peaks tasumine käima etapikaupa ning teostatud tööde akti põhjal ja kui omanikujärelvalve on kaasatud, siis peale nendepoolset tööde kinnitamist. Tavatellija ise üldjuhul ei pruugi aru saada, kas projekti on järgitud ja kokku lepitud materjale ka päriselt kasutati,“ ütles Pikaru.

„Kuna ehituse ajal on kahjuriskid kõrged, siis tasub vähemalt ehitusperioodiks teha eraldi kindlustus. Ehitusplatsil võib juhtuda igasugu avariisid – juhul kui tuul paiskab tellingud naabri kalli auto peale või uputab kehvasti paigaldatud toru kõrvalkorteri ära, siis katab kindlustus ka selle kulu. Mingis mahus tasub lisakindlustuse üles jätta ka garantiiperioodiks, mille jooksul on kahjude tekke tõenäosus kõrgem. Kui ehitaja peaks selleks ajaks nelja tuule poole kaduma, siis annab see südamerahu ja katab ka võimalikud kolmandatele osapooltele, näiteks naabritele tekkida võivad kulud,“ soovitas Pikaru.