Kuidas kujuneb kodulaenu intress ja millest see koosneb?

Kodulaenu võttes keskendutakse sageli kuumakse suurusele, kuid ei mõelda sellele, millest laenu intress tegelikult koosneb ja kuidas see laenuotsust tehes kujuneb. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul aitab intressi loogika mõistmine teha teadlikumaid otsuseid nii laenupakkumiste võrdlemisel kui ka pikemaajaliste finantsplaanide tegemisel.

„Kodulaenu intressimäär võib olla muutuv või kokkulepitud perioodiks fikseeritud. Eestis valivad kodulaenu kliendid enamasti muutuva intressimäära. See koosneb kahest peamisest osast - individuaalsest marginaalist ja euriborist. Need kaks komponenti kokku määravadki, kui suur on kliendi jaoks lõplik intressimäär ja igakuine laenumakse,“ selgitas Volt.

Mis on marginaal?

Marginaal on panga poolt määratud intressiosa, mis jääb üldjuhul kogu laenuperioodiks muutumatuks. See on tasu pangale laenu väljastamise ja sellega kaasneva riski eest. Marginaali suurus ei ole kõigile ühesugune, vaid sõltub mitmest tegurist.

„Marginaali kujundamisel hindab pank kliendi maksevõimet, sissetulekute stabiilsust ja varasemaid finantskohustusi. Samuti mängivad rolli omafinantseeringu suurus, tagatiseks seatava kinnisvara väärtus ja energiaklass,“ märkis Volt. Tema sõnul annab suurem omafinantseering pangale lisakindlust ning võib aidata kaasa soodsama marginaali kujunemisele.

Pank analüüsib ka seda, kui suur osa inimese igakuisest sissetulekust kulub laenumaksetele ning milline on kliendi üldine finantskäitumine. „Meie eesmärk ei ole pakkuda laenu maksimaalses võimalikus summas, vaid leida kliendi jaoks jätkusuutlik lahendus. Klient ei peaks laenu võtma tingimata maksimaalses võimalikus ulatuses, vaid nii palju kui päriselt vaja on. Hästi läbimõeldud eelarve ja realistlik laenusumma on mõlema poole huvides,“ rõhutas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Kuidas mõjutab intressi euribor?

Muutuva intressimäära teine komponent on euribor ehk euroala pankadevaheline baasintressimäär, mis näitab, millise intressiga on Euroopa pangad valmis üksteisele raha laenama. Kodulaenude puhul kasutatakse Eestis kõige sagedamini kuue kuu euribori, kuid levinud on ka kolme ja kaheteistkümne kuu euribor. Kolme kuu euribor tähendab, et intressimäär vaadatakse üle 4 korda aastas, kuue kuu euribori puhul 2 korda aastas ning kaheteist kuu euribori korral kord aastas. „Kui euribor tõuseb, suureneb ka kliendi igakuine laenumakse, kuid kui see langeb, väheneb ka makse,“ selgitas Volt.

Lühema perioodiga euribor reageerib turumuutustele kiiremini, mis tähendab, et nii tõusud kui langused jõuavad laenumaksesse kiiremini. Pikema perioodiga euribor pakub mõnevõrra pikemat etteaimatavust, kuid võib muutuvates turutingimustes tähendada ka aeglasemat kohandumist. Volti sõnul tasub euribori valikul hinnata oma riskitaluvust ja pere eelarve paindlikkust.

Mida pakub fikseeritud intress?

Lisaks muutuvale intressimäärale on võimalik valida ka fikseeritud intressimäär. Fikseeritud intressimäär tagab, et kokkulepitud aja jooksul ei mõjuta euribori kõikumised laenumakse suurust.

„Intressimäära fikseerimine annab kliendile kindluse, et kuumakse ei muutu näiteks kolme või viie aasta jooksul. See võib olla oluline eelkõige neile, kes soovivad maksimaalset stabiilsust või kelle eelarve ei võimalda suuremaid kõikumisi,“ selgitas Volt.

Ta lisas, et samas tuleb arvestada, et üldjuhul on fikseeritud intressimäär kõrgem kui fikseerimata, kuid samal ajal on see justkui kindlustus edaspidise laenu kallinemise vastu. Pärast fikseerimisperioodi lõppu muutub laen taas muutuva intressimääraga laenuks või lepitakse kokku uus fikseerimisperiood. Intressimäära saab fikseerida nii uutel kui ka olemasolevatel laenudel.