Enamik eestlastest elab oma kodus, Saksamaal domineerivad üürnikud

Enamik Euroopa Liidu inimestest elavad endale kuuluval eluasemel, kuid riikide vahel on selles osas suured erinevused, selgub Eurostati uuringust.

Eurostati uuringust selgub, et 2024. aastal elas 68% Euroopa Liidu elanikkonnast oma eluasemes, samas kui 32% kasutas üüripinda. Kõige suurem koduomanike osakaal oli Rumeenias, kus oma kodus elas 94% elanikkonnast. Samuti paistsid kõrgete näitajatega silma Slovakkia (93%), Ungari (92%) ja Horvaatia (91%).

Ka Eestis elab valdav osa elanikkonnast, koguni 79%, endale kuuluvas kodus ning vaid ligi 21% üürib eluaset. Võrdluses teiste Balti riikidega on Eestis siiski koduomanikke mõnevõrra vähem. Lätis elab ligi 84% ja Leedus 87% inimestest majapidamises, mis kuulub neile.

Kuigi valdavas enamuses Euroopa Liidu riikides on kodu omamine levinum kui üürimine, siis selgeks erandiks on siin Saksamaa, kus üürnikud moodustasid 53% elanikkonnast. Saksamaale järgnesid Austria, kus üüripinnal elab 46% elanikkonnast, ning Taani 39%-ga.

“Eesti kõrge koduomanike osakaal ei ole üllatav ja peegeldab nii ajaloolisi kui ka majanduslikke tegureid,” ütleb LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel. “Nõukogude aja järgne eluasemete erastamine pani aluse sellele, et suur osa leibkondadest omab oma kodu ka täna. Samuti on Eesti inimesed traditsiooniliselt eelistanud kodu omamist üürimisele ning olnud valmis võtma selleks pikaajalisi kohustusi.“

Aja jooksul on kodu omamisest saanud Vatseli sõnul paljude jaoks ka majanduslikult mõistlik valik. “Üürides tuleb igakuiselt maksta kellegi teise vara eest, mille omanikuks rentnik kunagi ei saa. Igakuise üüri asemel tasutakse sama summa teadmisega, et iga makse viib lähemale laenuvaba vara omanikuks saamisele. Lisaks annab oma kodu paljudele turvatunde, eriti majanduslikult ebakindlatel aegadel.,” selgitab Vatsel.

Natuke üle poole Euroopa Liidu elanikkonnast elab majas

Euroopa Liidu riikides elatakse väga erinevat tüüpi eluasemetes, kusjuures eelistused majade ja korterite vahel varieeruvad riigiti märkimisväärselt.

2024. aastal elas Euroopa Liidus 51% elanikkonnast majas, samas kui 48% elas korteris (ning 1% muus eluruumis, näiteks paatmajas või matkaautos). Majad on kõige levinum eluasemetüüp ligikaudu kahes kolmandikus ELi riikidest. Suurim majades elavate inimeste osakaal registreeriti Iirimaal (90%), millele järgnesid Madalmaad ja Belgia (mõlemad 77%) ning Horvaatia (76%).

Suurim korterites elavate inimeste osakaal oli Hispaanias (65%), Lätis (64%) ja Maltal (63%). Ka Eestis elab suurem osa inimestest (61%) korterites ning 39% majades. Selle näitajaga sarnaneb Eesti Saksamaa, Leedu, Kreeka ja Itaaliaga.

Euroopas ühe inimese kohta 1,7 tuba

Inimeste elamistingimuste analüüsist selgus ka, et 2024. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 1,7 tuba inimese kohta, mis viitab mõõdukale eluruumi kättesaadavusele. Samal ajal oli keskmine majapidamise suurus 2,3 inimest, peegeldades nii väiksemate leibkondade kasvu kui ka muutusi peremustrites üle Euroopa.

Eesti paigutub antud kategoorias 1,6 toaga elaniku kohta selgelt Euroopa keskmike hulka. “Samas on majapidamised Eestis keskmiselt väiksemad, umbes 2,1 inimest majapidamise kohta, mis viitab suuremale üksi või kahekesi elavate inimeste osakaalule ning mõjutab omakorda eluasemeturgu ja elamispindade nõudlust väiksemate elamispindade järele,” märgib Vatsel.

Eesti paistab silma kinnisvara hinnatõusuga

Aastatel 2010–2024 tõusid eluasemehinnad Euroopa Liidus kokku 53%. Kiireim hinnatõus toimus aastatel 2021 ja 2022, mõlemal juhul ligi 8%. 2023. aastal hinnad langesid veidi (0,3%), kuid 2024. aastal kasvasid taas 3%. Kõige suuremad hinnatõusud registreeriti Ungaris (+231%), Eestis (+228%) ja Leedus (+179%), samas kui Itaalias ja Küprosel hinnad ei kasvanud.

Vatseli hinnangul jättis 2021. ja 2022. aasta kinnisvarahindade tõus jälje ka Eesti kinnisvaraturule. “Viimaste aastate kiire hinnatõus mõjutas selgelt kinnisvaraturu aktiivsust, kuid 2026. aasta pakub varasemast suuremat kindlustunnet. Stabiilne intressikeskkond, suhteliselt tugev tööjõuturg, hinnatõusu taltumine ning maksuküüru kaotamine loovad alanud aastal koduostu planeerimiseks paremad tingimused,” analüüsib Vatsel.