Põllumaa hinnad pöördusid langusesse

Kui viimase 15 aasta jooksul on põllumaa hinnad liikunud Eestis pea katkematus tõusutrendis, siis 2024. aastal hoog rauges ning värskete maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmete järgi pöördus trend 2025. aastal esimest korda langusesse ehk põllumaa keskmine hind vähenes 2,1 protsenti.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus toob esile, et võrreldes 2020. aastaga oli haritava põllumaa hind 2023. aastaks kasvanud pea 80 protsenti. Eriline hüpe toimus aastatel 2022 ja 2023, mil maa kallines vastavalt ligi 25 ja 23 protsenti. Aastad 2023–2025 kujunesid seevastu pigem paigalseisu perioodiks: haritava maa keskmine hind püsis vahemikus 6294–6430 eurot hektari eest. 2025. aasta on aga siiski märgiline, sest esimest korda viimase 15 aasta jooksul pöördus senine tõus languseks – haritava maa hind vähenes 2,1 protsenti ja langes 6294 eurole hektari eest.

"Kuna maa ajalooline hinnatõus on olnud väga kiire, on laenukoormus põhivara suhtes aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 15 aastat tagasi moodustas laen 75 protsenti põhivara väärtusest, mis on sektori jaoks pigem ülemine piir, siis praegu on see 57 protsenti, mis näitab, et varade väärtus on kasvanud märksa kiiremini kui laenumaht. Kuigi põllumaa hinnatõus on suurendanud varade väärtust, ei ole varade tegelik tootlikkus kasvanud samas tempos," ütles Padjus.

Tema sõnul on turg jätkuvalt kõige aktiivsem Lääne-Virumaal, kus 2025. aastal toimus 15 protsenti kõigist tehingutest. Ka 2025. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 10 004 eurot hektari kohta, toimus Lääne-Virumaal. Samas ei jäänud Põlvamaa 10 000-eurose hinnaga kaugele.

"Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 7672 eurot hektari eest, oli kolmandat aastat järjest Põlvamaal, millele järgnesid Tartumaa 7307 euroga, Järvamaa 7012 euroga ja Lääne-Virumaa 6920 euroga.

Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondadest keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal ja 3,4 protsenti, siis nii 2024. kui ka 2025. aastal toimus eri maakondade lõikes suuri muutusi. Mullu olid suuremad langused Hiiumaal 11,9 protsendiga, Läänemaal 10,9 protsendiga, Raplamaal 7,8 protsendiga ja Põlvamaal 4,7 protsendiga.

Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Hiiumaal oli hind vaid 3785 eurot hektari eest ja Saaremaal 4371 eurot hetkari eest. Kuigi Saaremaal on haritava maa hind suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind, vastupidiselt üldisele tendentsile, tõusis seal aastaga 12 protsenti. Madalamate hindade osas järgnesid saartele Ida-Virumaa 4814 euroga ja Läänemaa 5223 euroga.

Vaadates viimast viit aastat, siis on langusteta toimetanud vaid Tartumaa, kus haritava maa hinnatõus 54 protsendi ulatuses on lähedane Eesti keskmisele, mis on 52 protsenti. Kõige suurem on olnud hinnatõus Võrumaal 77,5 protsendiga, Valgamaal 69,5 ja Põlvamaal 61 protsendiga, kõige väiksem aga Saaremaal 39,1 protsendiga, Läänemaal 41,9 protsendiga ja Viljandimaal 44,2 protsendiga.

Viimased kolm aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. Kui 2022. aasta oli saagi ja tulude mõttes põllumehele helde, siis 2023. aastal pilt muutus – kogu taimekasvatuse saak oli viie aastaga võrreldes 17 protsenti väiksem. Olukorda süvendas asjaolu, et sisendid, eeskätt väetised, soetati paljuski kalli hinnaga ning samal ajal toodangu hindu ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime piiripealseks.

Ka 2024. aasta ei toonud oodatud leevendust: kuigi taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes seitse protsenti suurem, jäi „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak tavapärasest ligi poole väiksemaks. 2025. aasta lõplikud saaginäitajad ei ole veel teada, kuid esialgsete hinnangute järgi ulatub taimekasvatussektori kahjum ligikaudu 100 miljoni euroni.

Taimekasvatuses keerulisi aastaid on segatootjatel seni leevendanud piimatootmise hea käekäik. 2022.–2024. aasta keskmine piimahind oli üle 400 euro tonni eest ning 2025. aastal tõusis see rekordiliselt üle 500 euro. "Aga tundub, et ka siin on pöördepunkt käes. Eelmise aasta teises pooles alanud või ja piimapulbri hindade langus ning raskustesse sattunud E-Piima tehase probleemid on hakanud otseselt mõjutama ka Eesti piimatootjate piimahinda ja piimarahade laekumist. Arvestades, et piimatootmine ja taimekasvatus moodustavad üle poole kogu põllumajandussektori toodangust, on selge, et sektor seisab silmitsi väljakutsetega," ütles Padjus.

Tema sõnul on haritava maa turul peamisteks ostjateks olnud kaks huvigruppi. Esiteks kinnisvarainvestorid, kes veel viis aastat tagasi pidasid olematute intressimäärade tingimustes mõistlikuks paigutada kapital kiiresti kallinevasse põllumaasse. Kuigi intressimäärad on tipust taandunud, on rahal taas selge hind ning tagasihoidliku hinnakasvuga põllumaa ei paista enam sama atraktiivse investeerimisobjektina. Teiseks ostjagrupiks on põllumajandusettevõtted ise, kuid nende investeerimisvõimekus on pärast kolme järjestikust nõrka taimekasvatusaastat märkimisväärselt vähenenud.

"Osa põllumehi on sunnitud kuhjunud kohustuste katteks vara müüma, ent turul napib ostjaid. Arvestades ka piimandussektoris terendavaid väljakutseid, ei ole tõenäoline, et 2026. aasta tooks kaasa ulatusliku põllumaa hinnatõusu," lisas Padjus.

Allikas: BNS