
Möödunud aasta kõige tehinguterohkem linnaosa oli Lasnamäe, kus tehti kokku 1872 korteritehingut ning võrreldes 2024. aastaga kasvas sealne tehinguaktiivsus 14%. Teisel kohal oli kesklinn 1691 korteritehinguga, kuid sealne aastane tehinguaktiivsuse kasv jäi tagasihoidlikuks, tõustes vaid 6%. “Need kaks piirkonda on ajalooliselt Tallinna kinnisvaraturu eestvedajad, kuid nende profiilid on samas täiesti erinevad. Lasnamäel hoiavad tehingumahtu stabiilselt kõrgena sealsed taskukohase hinnaga järelturu korterid samas kui kesklinnas tuleneb kõrge tehinguaktiivsus eelkõige piirkonna püsivast nõudlusest ja likviidsusest,” räägib Vääri.
Tehinguaktiivsuselt kasvasid enim Pirita, kus 198 tehingu juures oli aastane kasv 18% ja Kristiine, kus tehinguid oli 741, mis aasta varasemast 17% rohkem. “Kristiine tehingutõusu vedasid eelkõige mahukad uusarendused nagu näiteks Kindrali Majad ja Lõvirahu elamurajoon. Pirita puhul on aga oluline tähele panna, et tegemist on teistest väiksema linnaosaga, mistõttu protsentuaalne kasv on küll muljetavaldav, kuid tehingute koguarv pealinna suures pildis on pigem marginaalne,” selgitab Vääri.
Hinnatasemete võrdluses on Tallinna kalleimad linnaosad kesklinn ja Põhja-Tallinn, kus korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus vastavalt 3685 ja 3414 euroni. Kolme tuhande euro piirist allapoole jäi keskmine ruutmeetri hind ainult kolmes Tallinna piirkonnas - Lasnamäel, Mustamäel ja Nõmmel.
