Maksuküüru kadumine avab võimaluse kallima kodu ostmiseks

Maksuküüru kadumise tulemusel laekub sellest aastast palgapäeval Eesti inimeste kontodele suurem rahasumma ning kuna pangad lähtuvad kodulaenu arvestamisel netosissetulekust, tähendab see paljude jaoks võimalust soetada senisest kallim kodu, rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Uue süsteemi järgi kehtib ühtne 700-eurone maksuvaba tulu kuus ehk 8400 eurot aastas. Isegi kui brutopalk ei muutu, saavad inimesed igakuiselt rohkem raha kätte. „Kui netosissetulek kasvab, kajastub see ka laenuvõimekuses. Kodulaenu puhul paneb just netopalk paika põhilised piirid,“ ütles Pärgma, kelle sõnul annab suurem netopalk võimaluse julgemalt kinnisvaraturul ringi vaadata.

See, kui palju on võimalik kodu ostuks laenu saada, sõltub kliendi sissetulekust, senisest finantskäitumisest ja olemasolevatest kohustustest. Pank hindab neid tegureid koosmõjus, et anda realistlik hinnang inimese võimele laenu kogu perioodi vältel vastavalt kokkulepitule tagasi maksta.

Lisaks sissetulekule mõjutavad laenusummat taotlejate arv, ülalpeetavad ning muud rahalised kohustused. „Igakuised laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole inimese sissetulekust, kuid paljude jaoks on turvalisem hoida laenukoormus pigem madalamal tasemel. Praktikas näeme oma klientide põhjal, et pea kolmveerand laenuvõtjatest hoiab laenumakse vahemikus 20–40 protsenti oma sissetulekust,“ ütles Pärgma.

„Eesti keskmise palga ehk ligikaudu 2100-eurose brutotulu juures on maksuküüru kadumisest tulenev netosissetuleku kasv juba selgelt tuntav. Keskmist palka ja sellest enam teeniv inimene saab nüüd palgapäeval kätte ümmarguselt 150 eurot rohkem kui varem. Kui eelmisel aastal laekus pangakontole ligi 1580 eurot, siis tänavu on see summa umbes 1730 eurot,“ selgitas ta.

Suurem netosissetulek suurendab ka maksimaalset laenusummat. Näiteks kui keskmise palgaga ja ilma ülalpeetavateta taotleja maksimaalne kodulaenusumma oli mullu ligikaudu 104 000 eurot, siis tänavu on see tõusnud umbes 114 000 euroni.

Kuna kodu lõplik ostuhind kujuneb laenusumma ja omafinantseeringu koosmõjus, tähendab see võimalust osta ligikaudu 126 000–134 000 eurot maksev kodu. Väiksema, 10 protsendi suuruse omafinantseeringu puhul (EISi käendusega) on sissemakse suurus sellisel juhul umbes 12 000 eurot, tavapärase 15-protsendise omafinantseeringu korral aga ligikaudu 20 000 eurot.

„Ka perede puhul on muutus märgatav: kahel keskmist palka teenival taotlejal, kel on kaks ülalpeetavat, on maksimaalne laenusumma kasvanud võrreldes eelmise aastaga ligi 25 000 eurot,“ lisas Pärgma.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht rõhutas, et maksimaalse laenusumma kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette ning panga vaates peaks kodulaen toetama inimese elukvaliteeti, mitte muutuma liigseks koormaks.

„Pank hindab laenuvõimekust senise finantskäitumise ja sissetulekute põhjal, kuid ei näe inimese tulevikuplaane. Kui on teada, et lähiaastatel võivad igapäevakulud kasvada, tasub seda juba kodu ostu planeerimisel arvesse võtta. Laenu tasub võtta täpselt nii palju kui vaja – ja mitte rohkem,“ pani ta südamele.

Allikas: BNS