Mis saab kodulaenust pärast töökaotust?

Kodulaen on enamiku inimeste jaoks elu suurim ja pikaajalisim finantskohustus. Ootamatu sissetuleku kadumine võib aga muuta olukorra kiiresti pingeliseks, sest Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu kohaselt tuleb 60% Eesti inimestest oma säästupuhvriga toime vaid kuni kaks kuud.

Luminori partnersuhete tiimijuht Elar Ollik selgitab, millised võimalused on kodulaenuvõtjal olukorras, kus sissetulek kaob või väheneb ja sääste napib.

„Üldiselt on eestlased väga head laenuteenindajad ja makseraskusi tekib pigem harva. Kui sissetulek ootamatult kaob või väheneb, ei tohiks jääda ootama, kuni laenumaksed jäävad tegemata. Pangaga tasub ühendust võtta kohe, kui tekib tunne, et kohustuste täitmine võib muutuda keeruliseks. Selliselt on võimalik arutada lahendusi enne, kui olukord eskaleerub,“ ütles Luminori partnersuhete tiimijuht Elar Ollik.

Ta selgitas, et üheks võimalikuks ajutiseks lahenduseks on maksepuhkus, mis on mõeldud juhuks, kus inimese sissetulek on ajutiselt vähenenud, kuid on olemas realistlik plaan olukorra paranemiseks. Maksepuhkuse ajal ei pea klient tasuma laenu põhiosa, kuid intressimaksed tuleb tasuda edasi. Tavapäraselt kestab maksepuhkus kuus kuni kaksteist kuud.

„Oluline on mõista, et maksepuhkus ei ole lahendus püsivatele finantsprobleemidele ega sobi olukordadesse, kus makseraskused on tekkinud kontrolli alt väljunud tarbimise tõttu. Kui klient on juba võlgadesse sattunud, ei ole maksepuhkus enam võimalik,“ selgitas Ollik.

Maksepuhkuse taotlemine eeldab kliendilt avalduse ja vajalike dokumentide esitamist ning protsess sarnaneb sisuliselt laenu taotlemisel tehtavale maksevõime hindamisele. Kui laenul on kaastaotleja, peab ka tema maksepuhkusega nõustuma. Samuti tuleb arvestada, et maksepuhkuse kasutamine kajastub panga jaoks makseraskusena ning võib lähiaastatel piirata uute krediiditoodete saamist.

Olliku sõnul ei pikenda maksepuhkus laenuperioodi, vaid maksmata jäänud põhiosa jaotatakse ülejäänud laenuperioodi peale. See tähendab, et igakuine laenumakse võib pärast maksepuhkust mõnevõrra suureneda, kuid mida pikem on laenujääk, seda väiksem on muutus kuumakses.

Partnersuhete tiimijuhi sõnul on parim kaitse ootamatute elusündmuste vastu piisav säästupuhver. „Säästude teadlik kasvatamine on vähemalt sama oluline kui laenu teenindamine, sest see annab inimesele aega, paindlikkust ja valikuvõimalusi keerulistes olukordades. Panga soovitus on, et säästupuhver kataks vähemalt kolme kuni kuue kuu kulutused, kuid meie uuring näitab, et 60% Eesti inimestest peab oma säästudega vastu vaid kuni kaks kuud – seda on selgelt liiga vähe,“ ütles Ollik.