Lahkuminek üürikorteris: kuidas jagada kohustused ja lahendada üürileping?

Kooselu lõpp on harva lihtne. Lisaks emotsionaalsele pingele tekivad praktilised küsimused, mis vajavad kiiresti lahendamist: kes jääb korterisse, kes maksab üüri edasi, mis saab tagatisrahast ja kuidas üürilepingut muuta? Paljud paarid avastavad alles lahkumineku hetkel, et juriidiline pool võib osutuda sama keeruliseks kui suhte lõpetamine ise. Kinnisvaraportaal City24.ee jagab siinkohal mõned nõuanded.

Kõige olulisem lähtekoht on väga lihtne – kõik sõltub sellest, kelle nimel on üürileping. See üks detail määrab ära suure osa õigustest ja kohustustest.

Kui üürileping on ainult ühe elukaaslase nimel, on olukord juriidiliselt üsna selge. Üürileandja jaoks vastutab lepingu täitmise eest ainult see inimene, kelle nimi lepingus kirjas on. Tema kohustus on maksta üüri, suhelda omanikuga ning tagada lepingu korrektne täitmine. Kui lahku minnes kolib korterist välja teine pool, kelle nime lepingus pole, ei muuda see üürileandja jaoks midagi – kohustused jäävad endiselt lepingu sõlminud isikule.

Keerulisemaks läheb siis, kui korterisse soovib jääda see elukaaslane, kelle nime lepingus ei ole. Sellisel juhul ei piisa omavahelisest kokkuleppest. Üürilepingut saab ümber vormistada ainult üürileandja nõusolekul. Praktikas tähendab see kas lepingu lisa vormistamist või täiesti uue lepingu sõlmimist. Ilma omaniku nõusolekuta ei saa ühte üürnikku lihtsalt välja vahetada.

Sageli on paarid otsustanud sõlmida lepingu mõlema nimele. Esmapilgul tundub see õiglane lahendus, kuid lahkumineku korral võib see osutuda kõige problemaatilisemaks variandiks. Kui üürilepingus on kaks üürnikku, vastutavad nad tavaliselt üürileandja ees solidaarselt. See tähendab, et omanik võib nõuda kogu üüri ükskõik kummalt poolelt. Isegi kui üks elukaaslane kolib välja, ei vabasta see teda automaatselt lepingulistest kohustustest. Ainus viis olukorda lahendada on leping lõpetada või vormistada see ümber ühe inimese nimele – ja jällegi saab seda teha vaid üürileandja nõusolekul.

Eraldi teema on tagatisraha. Just see tekitab lahkuminekute puhul kõige rohkem tülisid. Juriidiliselt kuulub tagatisraha sellele, kes on lepingus üürnikuna kirjas. Kui leping on kahe nimega, tagastatakse raha samuti ühiselt. Kui aga üks inimene jääb korterisse edasi elama, on mõistlik, et tema maksab lahkuvale poolele välja tema osa tagatisrahast. Üürileandja ise tagastab deposiidi alles siis, kui üürisuhe täielikult lõpeb.

Ka kommunaalkulud tekitavad sageli vaidlusi. Hea tava on lähtuda lihtsast põhimõttest: kulud jagatakse võrdselt kuni hetkeni, mil kooselu tegelikult lõpeb. Alates sellest kuupäevast maksab arved see, kes korterisse elama jääb. Segaduste vältimiseks tasub fikseerida väljakolimise täpne kuupäev, võtta üles arvestite näidud ning teha selge lõpparvestus. Mida konkreetsemalt on kõik kirjas, seda vähem on hiljem põhjust tülitseda.

Mõnikord elatakse üüripinnal ka ilma kirjaliku lepinguta, ainult suulise kokkuleppe alusel. Sellisel juhul kehtivad küll seadusest tulenevad üürisuhet reguleerivad normid, kuid tõendamine on vaidluse korral keerulisem. Ka sellises olukorras on lahkumineku puhul kõige mõistlikum sõlmida vähemalt omavaheline kirjalik kokkulepe, kus on kirjas, kes maksab millised kulud ja mis kuupäevast alates.

Kõige keerulisemad olukorrad tekivad siis, kui üks pool keeldub kokkulepetest – ei taha välja kolida, ei soovi üüri maksta või takistab lepingu lõpetamist. Sellisel juhul tasub esmalt pöörduda üürileandja poole, sest temal on sageli kõige tugevam huvi olukord lahendada. Äärmuslikel juhtudel võib vaidlus jõuda ka kohtuni, kuid enamasti suudavad osapooled siiski mõistliku kompromissi leida.

Lahkuminek üürikorteris nõuab seega eelkõige kainet meelt ja selget suhtlust. Emotsioonid võivad olla tugevad, kuid paberimajandus sellest ei hooli. Kõige mõistlikum on kohe alguses rääkida üürileandjaga ausalt läbi, panna kokkulepped kirja ning lahendada praktilised küsimused sama kiiresti kui suhteline pool.

Lõppkokkuvõttes taandub kõik ühele põhireeglile: üürileandja jaoks loeb ainult see, mis on kirjas lepingus. Seetõttu on lahkumineku korral kõige tähtsam vaadata esmalt üle üürileping ja tegutseda vastavalt sellele. Selged kokkulepped, korrektne vormistus ja rahulik asjaajamine aitavad vältida olukorda, kus niigi valusale eluperioodile lisanduvad pikad rahalised ja juriidilised vaidlused.

Foto: Pixabay