
Enne puurkaevu projekteerimist peab projekteerija käima kohapeal, valima puurkaevu asukoha koos tellijaga ning veenduma, et lähedal ei ole põhjaveele ohtlikke reostusallikaid. Suurema veevõtu või rohkem kui 50 inimese teenindamise korral tuleb projektis hinnata kavandatava põhjaveekihi sobivust joogiveeks ning vajaduse korral arvestada veetöötlusseadmete paigaldamisega.
Kui praegu peavad kohalikud omavalitsused keskkonnaametiga kooskõlastama kõik projektid, mida on aastas ligi 1200, siis alates järgmisest aastast on kooskõlastust vaja vaid suurema mõjuga projektidele.
Eelnõus täpsustatakse nõudeid puurkaevu ja -augu konstruktsioonile ning sätestatakse ühtsed tingimused kõigile puurimismeetoditele. Puurkaevu rajamisel kasutatav tehnoloogia peab olema selline, mis võimaldab iga puurimismeetodi puhul võrdse usaldusväärsusega kontrollida, kas manteltoru ümbrus on ühtlaselt tsementeeritud ja põhjaveekihid on üksteisest isoleeritud.
Oluline muudatus puudutab ka andmete liikumist registrite vahel. Pärast määruse jõustumist käivitatakse puurkaevude ja -aukude andmete automaatne andmevahetus ehitisregistri ja Eesti looduse infosüsteemi vahel. See muudab puurkaevude ehituslubade ja -teatiste menetlemise kiiremaks.
Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile. Puurimismeetodite osas kehtestatud nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2028, et anda puurimisettevõtetele aega oma tehnika ja töövõtted nõuetega kooskõlla viia.
Allikas: BNS