
Paljud maja- ja korteriomanikud ei teagi, et EHR-is olev info võib tegelikust olukorrast oluliselt erineda. Väikesed muudatused kodus – näiteks vaheseina eemaldamine, terrassi lisamine või köögi ümberpaigutus – võivad jääda registris kajastamata. Selle tulemusel võib juhtuda, et paberil on sinu kodu hoopis teistsugune kui tegelikkuses.
Ehitisregister on riiklik andmebaas, kuhu on kantud kõik Eesti hooned ja rajatised koos nende tehniliste andmetega. Seal on kirjas näiteks:
• hoone aadress, ehitusaasta ja pindala
• ehitus- ja kasutusload
• tehnosüsteemid, nagu küte, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon.
EHR on ametlik tõeallikas, mille andmetele tuginevad notarid, pangad, omavalitsused ja kindlustusettevõtted. Kui registriandmed ei vasta tegelikkusele, võivadki probleemid tekkida just siis, kui soovid kinnisvaraga midagi ette võtta – olgu selleks müük, renoveerimine või kindlustamine.
Tänapäeval ei piisa vaid sellest, et hoone näeb korras välja. Samavõrd oluline on, et ka dokumentatsioon oleks ajakohane. Kui registriandmed on vananenud või puudulikud, võib see põhjustada mitmesuguseid takistusi:
• kasutusloa puudumine – ilma selleta ei saa hoonet ametlikult kasutada ega müüa;
• laenurisk – pank ei pruugi nõustuda selle kinnisvara tagatisel laenu andma;
• kindlustusrisk – kahjujuhtumi korral ei pruugi kindlustus nõustuda kahjusid hüvitama;
• omavalitsuse ettekirjutus – kui ilmneb, et hoones on tehtud muudatusi ilma loata, võib kohalik omavalitsus nõuda nende seadustamist.
Ehk teisisõnu: kui EHR-is on kirjas midagi muud kui tegelikkus, ei pruugi sinu kinnisvara olla juriidiliselt korras – isegi kui see on füüsiliselt täiesti eeskujulik.
Õnneks on see tänapäeval lihtne:
Ava www.ehr.ee ja logi sisse ID-kaardi või Mobiil-IDga.
Otsi oma kinnisvara aadressi või katastritunnuse järgi.
Vaata üle:
• kas hoone pindala, korruste arv ja kasutusotstarve vastavad tegelikkusele;
• kas hoonel on olemas ehitus- ja kasutusluba;
• kas kasutusloa aluseks olevad joonised vastavad sinu kodu praegusele planeeringule.
Kui märkad, et midagi ei klapi, tasub see kindlasti korda teha. Mida varem, seda lihtsam on hiljem vältida suuremaid probleeme.
Andmete muutmine sõltub muudatuste iseloomust. Väiksemate muudatuste korral võib piisata vaid mõõdistusprojektist ning andmete esitamiste teatisest. Suuremate muudatuste korral võib olla vajalik ehitus- ja kasutusloa või teatise esitamine ning muudatuste põhjal tehtud asjakohane dokumentatsioon.
See võib kõlada keeruliselt, kuid kogenud seadustamisspetsialist aitab kogu protsessi samm-sammult läbi viia: nii projektide koostamise, dokumentatsiooni kokkupaneku kui ka suhtluse omavalitsusega.
• Enne müüki või ostu – et kogu tehing saaks kulgeda sujuvalt ega tekiks takistusi näiteks laenu saamisega;
• enne kindlustuse sõlmimist – kindlustus peab tuginema õigetele andmetele, vastasel juhul ei pruugi kindlustusandja kahjujuhtumi korral kahjusid hüvitada;
• pärast ümberehitust või renoveerimist – kui enne ümberehituste tegemist jäi dokumentatsioon korda ajamata, on seda võimalik teha ka tagantjärgi;
• kui saad omavalitsusest kirja – siis on viimane aeg andmed korrastada.
Ehitisregister ei ole lihtsalt tehniline andmebaas, vaid sinu kinnisvara ametlik identiteet. Kui seal kirjas olev ei vasta tegelikkusele, võib see takistada nii tehinguid, kindlustamist kui ka seaduslikku kasutust. Regulaarne kontroll ja vajadusel andmete korrastamine tagavad, et sinu kinnisvara on seaduslik, turvaline ja väärtuslik – täpselt nii, nagu üks korralik kodu olema peab.