Eesti Kinnisvarafirmade Liit: kodulaenud püstitavad uusi rekordeid

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul püstitavad kodulaenud uusi rekordeid, kuna euribori langus viimastel kuudel on teinud laenamise soodsamaks.

"Tänu 6 kuu euribori languse jätkumisele muutuvad laenuintressid järjest sõbralikumaks ja võimalused kinnisvara soetamiseks paranenud. Eelmise kinnisvarakonverentsi ajal, novembri alguses 2024, oli kuue kuu euribor langenud 2,9-protsendile, tänane tase on 2,1 protsendi juures. Sellega peaks langus ka piirduma ja jääma pikemaks perioodiks 2 proptsendi juurde," tõdes Tõnis Rüütel.

Väljastatud eluasemelaenude maht oli septembris 234 miljonit eurot. Seda on 36 miljonit eurot rohkem kui eelneval kuul ja 33 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 2025. aasta kokkuvõttes võib Tõnis Rüütli sõnul prognoosida väljastatud eluasemelaenude käibeks läbi aastate rekordilist 2,5 miljardit eurot.

"Turu kindlust peaks soosima ka Ukraina sõja kulg – äkki ei peagi nõrganärvilisemad uut kodu Venemaa piirist kaugemale otsima ja Venemaa jätkuva kurnatuse tõttu kannatab ka Eestimaal edasi elada," märkis Tõnis Rüütel.

Samas siiski on mitmed arendajad tema sõnul tõmmanud paraku pidurit ja pannud ka objekte ootele. Eriti väiksemate arendajate jaoks teeb olukorra keerukamaks asjaolu, et odavamale rahale ligipääsemiseks tuleb hakatuseks mängu panna arvestatav hulk kallimat kapitali. Korterite hinna läbirääkimiste ruum, eriti uusarenduste osas, on jätkuvalt reaalsus. Müüjad näitavad paindlikust mitmel erineval viisil, küll tasuta parkimiskohtade, köögimööbli ja -seadmete ning muugi boonuse näol.

"Kõvasti aktiivsem on järelturg, kus oluliseks teguriks on kasvanud hinna erinevus uusarendustega – kasv umbes 40 protsenti. Uued korterid maksavad 4500 ja järelturul 2800 eurot ruutmeetri eest. Aasta varem oli see vahe 33 protsenti. See näitab, et ostuhuvi järelturule on tublisti tõusnud, viidates ka ostujõu vähenemisele, millel oma osa ka riigi maksupoliitikal. Uusarenduste osas lähevad hästi müügiks umbes 3500-eurose ruutmeetrihinnaga eluruumid Harjumaal. Keerulisem on olukord nn luksuskinnisvaraga, mille turg on õhuke. Mõningaks erandiks on Tallinnas Kalamaja ja Rotermanni- ning muu mereäärne piirkond, kus ka kallima otsa kinnisvara kiiremini kaubaks läheb," selgitas EKFL-i tegevdirektor.

Populaarsust koguvad uusarenduste korterid Tallinna ümbruses, "kuldse ringi" piirkonnas, kus kesklinna jõudmine käib veel mõistliku ajaga, samas hinna suurusjärk ca 1000 eurot ruutmeetri eest soodsam võrreldes linnaarendustega.

Oluliselt on kasvanud Tallinnas üürikorterite pakkumiste arv, 1400-1500 ringis, võrreldes suvega on pakkumisi lisandunud umbes 20 protsenti. Samas üürihinnad püsivad keskmiselt 14 eurot ruutmeetri eest.

EKFL koos LHV Pangaga korraldab 5. novembril konverentsi "Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)", mis toob kokku 25 erinevat tippspetsialistist esinejat.

Tänavu on kinnisvarakonverentsi fookuses muu hulgas järgmised teemad ja küsimused: Milline on kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi? Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara? Kas büroopindade sektor on elevant toas? Kinnisvaraarenduste rahastamise tööriistakast 2026. Milline on elamispindade turu hetkeseis ja tulevikuväljavaade ning olulised tegurid?