
Pikalt kestnud madala majandusaktiivsuse tingimustes on EfTEN Real Estate Fund AS suutnud oma majandustulemusi järk-järgult parandada. Selle taga on nii suure tähelepanu pööramine hoonete madala vakantsuse säilitamisele, täiendavad edukad investeeringud hooldekodude ja logistika segmenti, kui ka alanenud intressikulud. Kõige selle tulemusena on kasvanud fondi vaba rahavoog, mis koos pangalaenude planeeritava refinantseerimisega võimaldab fondi juhtkonnal eelduslikult teha aktsionäridele ettepanek rekordilise dividendi maksmiseks 2026. aasta kevadel.
Kevadel nähtud esimesed positiivsed märgid täituvuse paranemisest jätkusid ka kolmandas kvartalis. Fondi portfelli vakantsus vähenes teist kvartalit järjest, ulatudes septembri lõpus 3,6 protsendini. Suvel valmis Tartu vallas asuva ERMi hooldekodu teine etapp, millelt saadav üüritulu tõusis järk-järgult lepingujärgsele tasemele augustiks. Koos aprillis lisandunud Hiiu hooldekodu ning Valkla hooldekodu uue etapi valmimisega kasvas hooldekodude segmendi üüritulu fondi portfellis kolmandas kvartalis 4,7 protsendini, mis on ligi poole võrra suurem kui aasta tagasi.
Portfelli vähenenud vakantsus ning lisandunud üüripinnad tõid kaasa nii neto üüritulu (NOI) kui ka EBITDA kasvu, mis olid vastavalt 5,1 ja 6,3 protsenti kõrgemad kui 2024. aasta kolmandas kvartalis. Fond on selle aasta 9 kuuga teeninud potentsiaalset brutodividendi 66,66 senti aktsia kohta, mis on 12,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Arvestades perioodilisi laenude põhiosade tagasimakseid ning finantsvõimenduse näitajate tugevat taset, plaanib fondi juhtkond pangalaene järgmise aasta alguses refinantseerida ning teha eelduslikult aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2025. aasta eest netodividende 1,2 eurot aktsia kohta, mis on 8,1 protsenti rohkem kui 2025. aasta kevadel ning 20 protsenti rohkem kui 2024 aasta kevadel.
Kolmandas kvartalis peatus ligi kaks aastat kestnud EURIBORi intressimäärade langustrend. Kuna intresside edasine oluline vähenemine ei ole tõenäoline, jätkas fond teise kvartali lõpus alustatud intressimäärade fikseerimist. Septembris sõlmis fondi Läti tütarettevõte intressimäära vahetuslepingu nominaalsummas 11,1 miljonit eurot tasemel 2,2 protsenti. Kokku on kolmanda kvartali lõpuks fondi tütarettevõtete laenudest intressimäära vahetuslepinguga kaetud 22,7 miljonit eurot, mis moodustab 15 protsenti fondi konsolideeritud laenuportfellist.
EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 8,359 miljonit eurot (2024. aastal 8,006 miljonit eurot) ning 9 kuu müügitulu 24,427 miljonit eurot (2024. aastal 23,924 miljonit eurot). Kolmanda kvartali müügitulu kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 4,4 protsenti ning üheksa kuu müügitulu 2,1 protsenti. Müügitulu kasvu toetasid eelkõige uued investeeringud logistika- ja hooldekodude sektoris.
Fondi konsolideeritud neto üüritulu (NOI) oli 2025. aasta 9 kuuga 22,678 miljonit eurot (2024. aasta 9 kuud 22,203 miljonit eurot), kasvades 2,1 protsenti. Neto üüritulu 9 kuu marginaal püsis 93 protsendi tasemel (2024: sama), mis tähendab, et kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud, sealhulgas maamaks, kindlustus ning hooldus- ja parendustööd ning turunduskulud moodustasid 7 protsenti fondi müügitulust.
2025. aasta kolmandas kvartalis teenis fond konsolideeritud puhaskasumit 5,251 miljonit eurot (2024. aastal 3,854 miljonit eurot). Puhaskasumi kasv tulenes peamiselt müügitulu suurenemisest ning intressikulude vähenemisest seoses EURIBORi langusega – intressikulud olid 2025. aasta kolmandas kvartalis kokku 1,603 miljonit eurot võrreldes 2,171 miljoni euroga eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Fondi 2025. aasta 9 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 13,443 miljonit eurot (2024. aastal 10,104 miljonit eurot). Intressikulu vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1 541 tuhande euro ehk 23 protsendi võrra.
2025. aasta 9 kuu jooksul on kontsern teeninud korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) 9,53 miljonit eurot, mis on 19 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda eelkõige tänu uutest soetustest ja arendustest lisandunud rahavoole ning madalamatele intressikuludele tulenevalt EURIBOR’i langusest. Arvestades fondi dividendipoliitikat, saaks fond selle aasta üheksa kuu põhjal maksta brutodividende 66,66 senti aktsia kohta. Arvestades finantsvõimenduse madalat taset ning perioodilisi laenude põhiosade tagasimakseid, plaanib fondi juhtkond tütarettevõtete laene ka 2026. aasta alguses refinantseerida ning maksta aktsionäridele netodividende 1,2 eurot aktsia kohta.
Kontserni varade maht oli 30. septembri seisuga 403,493 miljonit eurot (möödunud aasta lõpus 398,763 miljonit eurot), sealhulgas moodustas kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus varade mahust 95 protsenti.
Allikas: BNS
Foto: Pixabay