Hipodroomi kvartal sai nurgakivi

Reterra Hipodroomi Kvartal on tunneli näol saavutanud oma maksimaalse sügavuse ning hoonestuse esimene ehitusetapp täiskõrguse. Koos ehitaja Mapri Ehitusega ja arenduspartner Alfa Property’ga paigutati 7. oktoobril nurgakivi ning võeti maha sarikapärg.

Et kvartal on näide aeglastest arendusprotsesside menetlemisest Tallinnas, toimus sarika ja nurgakivi sündmusel debatt linnaruumi teemal - mida näevad erakonnad lahendusena?

Reterra osanik ja tegevjuht Reigo Randmets on varasemalt juhtinud tähelepanu, et arenduste menetlusajad on ebaloomulikult pikad - näitena detailplaneeringute algatamine, mis seadusjärgse 30-päevase menetluse asemel võtab Tallinnas aega aastaid. “Tihti on venimise põhjuseks ka värske üldplaneeringu puudumine, mis annaks ette kindlamad kokkulepitud raamid. Hipodroomi kvartali ehitusloa menetlus võttis linnal näiteks kuus aastat,” selgitas Randmets.

Kokku valmib Hipodroomi kvartali esimeses ehitusetapis viis hoonet 101 kahe- kuni neljatoalist korteriga, kuus äripinda ning 250 meetrine, Eestis ainulaadne tunnel. “Esimeste korterite võtmed saame üle anda juba uue aasta kevadel. Pralleelselt esimeste hoonetega alustasime kevadel ka tunneli kaevetöid. Tänaseks on viimane viiendik tunneli katusest veel paigaldada, misjärel saame edasi liikuda tunneli väljasõitude jt maapealsete töödega. Tulevikus ühendab tunnel olemasoleva Merimetsa tee ning loodava Hipodroomi tänava, viies kvartali autoliikluse maa alla,” sõnas Randmets.

Sarika ja nurgakivi sündmuse raames toimus Reterra kutsel seitsme erakonna debatt. “Me sihiks oli tuua kokku valdkonna ettevõtjad ja linna esindajad. Praeguse Tallinna linnavalitsusega on valdkonnas juba mitmeid positiivseid muudatusi ellu viidud - kiirenenud on menetlusprotsess, Põhja-Tallinn sai septembri lõpus üldplaneeringu. Neid ja teisi muudatusi on vaja, sest lihtsustatult öeldes hoiavad aeglased arendusprotsessid raha ringlemast, mis kahjustab ka linnaeelarvet ja linna võimekust vajalikke teenuseid tagada,” ütles Randmets.

Valdav osa erakondi oli debatil ühel meelel, et peamisteks väljakutseteks on kõrged eluasemehinnad, aeganõudvad planeerimismenetlused ja vajadus linna nutika tihendamise järele. Mitmed erakondade esindajad pakkusid lahendusena välja reaalajas jälgitava planeerimissüsteemi, mis toimiks sarnaselt kullerrakendusele – võimaldades täpselt näha, millises etapis menetlus parasjagu on. Arutelu keskmes oli ka ajale jalgu jäänud Tallinna üldplaneering. Ühiselt tõdeti, et arendajatel on oluline roll majanduse elavdamisel ning nende tegevuse toetamine on vajalik, et linn saaks areneda ja elu edeneks.

Tihedam linn ei aitaks ainult kaotada öiseid pimealasid, vaid korrastada ka ühistransporti, ergutada jalgrattaliiklust ja ennetada segregatsiooni. “Tihe linn ei tähenda tornhooneid. Linna kõik ruutmeetrid peavad olema läbimõeldud ning soosima erinevaid elamisviise ja täitma erinevaid vajadusi, tervise- ja pereteenustest elamis- ja büroopindadeni. Tallinna potentsiaal on väga suur, kuid linnaplaneerimine on liialt kaua olnud tükk-haaval lähenemises kinni. Rõõm oli arutelus kuulda, et üldplaneering on ka linnaesindajate silmis vajalik,” lisas Randmets.

Kvartali ehitustöid teostava Mapri Ehituse esindaja sõnul ollakse ajakavas. “Ehitusel toimetab paralleelselt kaks Mapri meeskonda - hoonestusel töötab igapäevaselt pea 100 ehitajat ning tunneli ja tänavate rajamisel 70,” ütles Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. Tunneli sissesõitude väljaehitamine toob lähitulevikus kaasa ka suuremahulise tänavate rekonstrueerimise. “Kvartalisse ja sealhulgas tunnelisse saab tulevikus kahelt tänavalt - olemasolevalt Merimetsa teelt ja loodavalt Hipodroomi tänavalt, mis tuleb endisele trollipargi alale. Nimetatud teetööd valmivad järgmise aasta kevadeks,” ütles Randmets.

Foto: