
Seaduse järgi tuleb suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, rajada varjend või kohandada ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb alates järgmise aasta 1. juulist rajada uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
Mitteavalik varjend tuleb rajada, kui püstitatakse elamu või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit, või kui püstitatakse tööstus- või laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 ruutmeetrit. Võimalusel tuleb ruumid varjumiskohtadeks kohandada ka praegustes hoonetes. Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan.
Seadus reguleerib ka riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust.
Seaduse järgi peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib päästeamet, kellel on õigus ohuteavituse süsteemi testida.
Lisaks kohustab seadus kõigil riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatel läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Allikas: BNS