Uuel aastal ootab kinnisvara­omanikke võimas maksutõus

Suur osa kohalikke oma­valitsusi on juba kinnitanud maamaksutõusu ja kuigi enamik valdu-linnu võimaldab oma elanikele laugemat tõusu, ootab mitmel pool Eestis tuleval aastal inimesi ees 50-prot­sendiline hinnatõus, kirjutab Postimees.

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Eesti 200 valitsus tegi viimastel aastatel mitu maamaksuseaduse muudatust, millest mõni alles nüüd kehtima hakkab. Näiteks kirjutati maamaksuseadusesse sisse iga-aastane maksutõus. Maa-amet, nüüdse nimega maa- ja ruumiamet, tegi kümnendi alguses ära pikalt edasi lükatud maa korralise hindamise, mille tulemusena selgus, et maa väärtus on üldjuhul mitu korda kasvanud.

Seejärel muudeti maa maksustamismäärasid nii, et maa tublisti kasvanud nii-öelda turuhinnast kuni kaks protsenti võib kohalik omavalitsus igal aastal maksuna endale küsida. Kuna see tõus olnuks röögatu (mõnel juhul saanuks mõneeurosest maamaksust üleöö mitme tuhande euro suurune lõiv), siis esialgu püüti inimestele öelda, et igal aastal tõuseb maamaks kümme protsenti ja küll te siis sellega ära harjute.

Sellest põhimõttest valitsus aga taganes ning seaduseks sai põhimõte, et iga omavalitsus peab igal aastal maamaksu tõstma 10-100 protsenti. Ehk valitsuse käsuga ei saa omavalitsus nõuda vähem kui 10 protsenti suuremat maksu, aga võib küsida ka kuni 100 protsenti ehk kaks korda suuremat summat igal järgneval aastal, kuni maks jõuab maa maksustamisväärtuseni. Seda tõusu nimetasid seadusetegijad kaitsemehhanismiks, kirjutab Postimees.

Kui palju omavalitsused igal aastal määra tõstavad, saab jooksvalt muuta. Piltlikult öeldes: kui saadakse hakkama, piisab ka valitsuse määratud kohustuslikust kümneprotsendilisest hinnatõusust, aga kui tekib suurem rahanälg, võib maksusummat kahekordistada. Probleemide ees on ennekõike need, kellel on rohkem maad – näiteks põllumehed või metsaomanikud – või inimesed, kellel on kallim maatükk väga populaarseks muutunud asukohas.

Septembri alguseks on peaaegu pooled kohalikud omavalitsused oma maamaksuotsused teinud. Näiteks Tartu linn, Saku vald ja Raasiku vald on otsustanud tõsta uuel aastal maamaksu 50 protsenti. Jõelähtme vald kehtestab 35-protsendilise ja Väike-Maarja vald 30-protsendilise maksutõusu. Enamik praeguseks maksumuudatused otsustanud omavalitsustest piirdub valitsuse lubatud minimaalse, kümneprotsendilise tõusuga. Nii on otsustanud näiteks Võru, Türi ja Vormsi.

Tartu abilinnapea Meelis Leidt ütles 50-protsendilise maksutõusu kohta, et muutmisega viiakse maa maksustamine kooskõlla selle tegeliku väärtusega. «Enne viimast hindamist 2022. aastal tehti eelmine hindamine 2001. aastal ja sestpeale on maa väärtus suurenenud Tartus keskmiselt 14,5 korda, Märja alevikus 38,5 ja Ilmatsalu alevikus 36 korda,» märkis Leidt.

Tartu tõstab maamaksu kuni 50 protsenti, mis tähendab, et ühegi krundi maamaks ei saa 2026. aastal tõusta rohkem kui 50 protsenti võrreldes 2025. aasta summaga. «Maamaksu muutus aitab linnal tulla toime viimastel aastatel kasvanud kuludega, mis on tingitud majandus- ja energiakriisist,» ütles Leidt.

Kuna kodualune maa on tehniliselt elamumaa, hakkab sellele kehtima elamumaa maksuprotsent. Kui maa-ameti rehkenduse järgi on kodualune maa väärt 100 000 eurot ja omavalitsus on otsustanud, et elamumaa maksumäär on üks protsent, peab maamaks selle kinnistu eest jõudma 1000 euroni aastas. Aga mitte tingimata kohe ja mitte kõik: kui maa väärtus jääb alla selle summa, siis võib vald otsustada, et kehtestab kodualusele maale kuni 1000-eurose maksuvabastuse – ehk need, kellel on väiksema väärtusega maad, ei pea midagi maksma.

Leidt lisas, et Tartu linna sisse kirjutatud inimeste kodualune maamaks on kuni 500 euro ulatuses maksuvaba. «Arvestades, et keskmine tasutud maksusumma on käesoleval aastal pea kümme korda väiksem, siis enamikku linnakodanikest ja nende toimetulekut see muudatus ei puuduta. Maamaksu jäävad endiselt maksma vaid suurte kruntide omanikud. Lisaks kodualuse maa maksusoodustusele säilivad maksusoodustused pensionäridele, osalise või puuduva töövõimega ning represseerituile,» sõnas Leidt.

Ent näiteks Muhu, Harku ja Kiili vald on otsustanud pannagi maksuvabastuse piiriks 1000 eurot kõigile. Türi vald on kehtestanud 60-eurose, Elva vald 50-eurose ja Antsla vald 25-eurose kodualuse maa maksuvabastuse. Türi vallast öeldi, et maksuarvestus käib maksu- ja tolliameti keskkonnas ja kui inimene on 1. jaanuaril Türi valda sisse kirjutatud koduomanik, siis taotlust tegema ei pea ja see 60 eurot arveldatakse automaatselt maha.

Harku valla esindaja Madis Idnurm ütles nende valla süsteemi kohta: «Maamaksuteadet ei saadeta rahvastikuregistri järgi sissekirjutatud elanikele, kelle maamaks jääb alla 1000 euro. Kui kodanik elab kinnistul, millelt ta saab koduomaniku maamaksusoodustust, ei ole vaja eraldi avaldust esitada. Kui maksu- ja tolliameti süsteemi, rahvastikuregistri ja kinnistusraamatu andmete järgi on inimene maksustamisaasta 1. jaanuaril kinnistule sisse kirjutatud, saab ta kuni 1000 euro ulatuses maamaksuvabastust. Enamikul vallaelanikel, kelle kinnistut kasutatakse koduna, ei teki maamaksu maksmise kohustust. Maksutõus suurendab valla tulusid võrreldes 2025. aastaga ligikaudu 80 000 euro võrra.»

Millised maksumäärad ja millised soodustused järgmisel aastal kehtivad, tuleb omavalitsustel teada anda 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliameti maamaksu teenusejuht Riita Parksepp selgitas, et maksude kehtestamisel on omavalitsused autonoomsed: «Ühes omavalitsuses jõustuvad maksumäärad, maksu tõusu piirmäär ja soodustused võivad olla hoopis teistsugused kui mõnes teises.»

Parksepp ütles, et seni kehtinud pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus asendub 2026. aastal summapõhise kodualuse maa maksusoodustusega, mille üle otsustab iga omavalitsus ise, aga selle maksimaalne summa saab olla 1000 eurot.

Allikas: BNS