Inimesed liiguvad uusehituse mõjul linnapiiri taha

Teises kvartalis väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade statistika näitab, et pea pool ehituslubadest väljastatakse Harjumaal, kusjuures näha on, et inimesed tahavad kolida linnalähele maale, toob esile Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

"Vaadates, kui palju arvuliselt läks kasutusse uusi eluruume teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga, siis kasutuslubade arv on kasvanud aastaga 12,6 protsenti. Samas ehituslubasid uute eluruumide ehituse alustamiseks väljastati 4,5 protsenti vähem. Kui vaatame ruutmeetreid, siis kasutuslubade arv kasvas pinna arvestuses üheksa protsenti ning ehituslubade arv kahanes kaks protsenti. See info käis uute eluruumide kohta," märkis Eamets.

"Kui vaatame ehitustegevust laiemalt, siis lisaks uutele eluruumidele räägime ka olemasolevate eluruumide laiendamisest ning rekonstrueerimisest. Kui võtame aluseks ruutmeetrid, siis ehituslubasid anti teises kvartalis 956 000 ruutmeetri elamispinna ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks ja seda on neli protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kasutuslubade arv samadele tegevustele kasvas aastaga kolm protsenti," jätkas Eamets.

Tema sõnul avaneb päris huvitav pilt, kui analüüsida suuremaid tõmbe- ja ehituskeskusi. "On väga loogiline, et suurem osa uusehitusi valmib Harjumaal, sest seal elab ka suurem osa Eesti inimestest. Kui arvestada ruutmeetrite mahu järgi, siis tervelt 49 protsenti Eestis väljastatud ehituslubasid uusehitusele anti teises kvartalis Harjumaal. Huvitav on seejuures asjaolu, et valdav osa sellest ehitusest plaanitakse väljaspool pealinna," märkis Eamets.

Kõikidest Eestis väljastatud uute elamute ehituslubadest oli ainult 10 protsenti mõeldud Tallinnas ehitamiseks. "Statistika näitab, et inimesed kolivad ka lähiaastail linnalähedale maale. Sarnased trendid olid ka Tartumaal ja Tartu linnas. 24 protsenti Eesti ehituslubadest esitati Tartumaal, sealhulgas üheksa protsenti Tartu linnas. Sama pilt ka Pärnus, vastavalt seitse protsenti maakonnas, millest neli protsenti Pärnu linnas," ütles Eamets.

Eespool toodud statistikat analüüsides saab Eametsa sõnul teha kaks järeldust – elupindade ehitusturg vaikselt kogub hoogu, samas tuleviku suhtes ollakse ettevaatlikud, eriti mis puudutab uusi eluruume. "Teiseks, inimesed liiguvad läbi uusehituse järjest rohkem linnast välja maale. Elamispind on seal küll reeglina odavam kui linnas, samas taristu oluliselt kehvem kui linnas. Autostumine seega ainult kasvab," lisas Eamets.

Allikas: BNS