Üha rohkem äripindu ootab nukralt rentnikku

Tühjade kontoripindade osakaal on võrreldes pandeemia-eelse ajaga kahekordistunud. Luminori ettevõtete panganduse krediidianalüüsi osakonna juht Roman Raivet vastab, miks suur osa kontoripindadest on kasutuseta jäänud.

„Koroonapandeemia ajal kasvas kodukontoris töötavate inimeste hulk märkimisväärselt, kuid ei olnud näha, et ettevõtted oleksid olemasolevatest kontoripindadest massiliselt loobunud. Need, kellel oli võimalik ja vajadus rendileping pandeemia ajal lõpetada, seda ka tegid, kuid enamik lepingutest jäid siiski kehtima,“ sõnas Raivet.

Ta selgitas, et kui enne pandeemiat oli tühjade kontoripindade osakaal 5% juures, siis koroonaperioodil tõusis see, kuid jäi siiski alla 10%. Pandeemia järgselt langes vabade kontoripindade osakaal tagasi 6%-ni, kuid viimase paari aastaga on tühjade kontoripindade osakaal taas kasvama hakanud ja tõusnud taas 10% juurde.

„Kontoripindade tühjaks jäämise suurim põhjus ei ole mitte hübriidtöö ajastu, vaid pealinna lisanduvad uued äripinnad – näiteks on suurimad arenduspiirkonnad Ülemistes, sadamas, kesklinnas Arteri ja Fahle kvartalid, arenev on ka Põhja-Tallinn. Liigutakse kaasaegsematesse hoonetesse, samal ajal kui vanematele pindadele on üha raskem rentnikke leida,“ märkis Raivet. Kui Tallinnas leiab näiteks vanasse paneelmajja mõistliku hinna korral kindlasti üürniku, siis on vanale kontoripinnale pigem keeruline üürnikku leida ja tihti soovib uus rentnik ka täiendavat investeeringut, et pinda kaasaegsemaks muuta.

Raivet nentis, et tänases turuolukorras on ettevõtetel rendilepingu lõppemisel rohkem põhjuseid uuele pinnale kolimiseks kui olemasolevale jäämiseks. „Kui vaadata ettevõtete kulustruktuuri, siis üür on täna väike osa ettevõtte tegevuskuludest . Kui võrrelda näiteks üürikulu tööjõukuludega, siis on viimane tihti kordades suurem. Uus pind võib näiteks olla küll 5–6 eurot ruutmeetri kohta kallim, kuid samas on vanematel pindadel sageli kõrgemad kommunaalkulud, mis võivad hinnavahe kompenseerida.“

Ta lisas, et eelkõige rahvusvaheliste ettevõtete jaoks on oluline täita ESG eesmärke. See tähendab, et eelistatakse kontoripindu, millel on kestlikkuse sertifikaadid ja kõrgem energiaklass – need nõuded on tavaliselt täidetud vaid uutes hoonetes. Samal ajal võimaldab kaasaegne kontor ka kergemini talendikat tööjõudu meelitada.

Ka tänane laenuturg soosib uusarenduste ja uueväärsete kontorihoonete finantseerimist. Pangad finantseerivad hea meelega projekte, kus on tugev rendivoog ja omanik pöörab tähelepanu hoone kvaliteedi hoidmisele ning parendamisele. Lisaks on finantseerimisel appi tulnud langenud euribor, mis on vähendanud kulusid.

„Praegu on tunne, et uute pindade omanikud on valmis ajutiselt rendis järele andma , et rentnikke leida. Soovitakse küll hindu tõsta, kuid kuna pakkumine on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, siis on üürihinna kasv pärsitud. Tüüpiline rendileping sõlmitakse viieks aastaks ja kindlasti pööratakse kiire inflatsiooni tõttu ka enam tähelepanu lepingutes rendimäära indekseerimisele. Omanikud näevad, et mõistlik renditase koos jookva indekseerimine aitab siiski kasumit teenida,“ nentis Raivet.