
Toomas Pärteli kinnitusel poolikult töödeldud materjalide osakaal väheneb ja ehitusel kasutatakse senisest kvaliteetsemaid vahendeid. „Näiteks on 2/3 ehituspuidust hööveldatud, kuid veel kümmekond aastat tagasi oli levinuim kare ja töötlemata saematerjal. Skandinaaviamaades hööveldamata materjali suurt enam ei kasutata ning Eestisse jõudis see muutus laiemalt 5-7 aastat tagasi. Pakkuda on küll mõlemat materjali, aga tänapäevane ehituspuit peaks ikka pigem hööveldatud olema,“ ütles Pärtel.
„Hööveldatud ehk kalibreeritud materjal on tavalisest saematerjalist lihtsamini kasutatav ja mõõdult täpsem ning sirgem. Esiteks on ta sirgemaks hööveldatud ja teiseks läbinud töötlemisel topeltkontrolli, mis jätab ebastrandardse materjali välja. Hööveldatud materjali nurgad on üldjuhul kumerdatud ja seega ehitajale käepärasemad ning ei aja pindu. Kahe materjali hinnavahet sisuliselt polegi või on see minimaalne. Kui arvestada, et sirge ja sileda materjaliga on töö kiirem, siis tõenäoliselt tuleb viimistletud materjaliga ehitus kokkuvõttes isegi soodsam,“ rääkis ekspert.
„Hööveldatud puit näeb ilus välja ning inimesed teinekord kahtlevad, miks nii puhas materjal seina sisse pannakse, aga ehitusstandardid on lihtsalt edasi arenenud. Karedamat saematerjali kasutatakse pigem tugiehitisteks – näiteks vundamendisaalungite ja vahest ka katuse aluslaudiseks,“ sõnas Pärtel.
Puumarketi juhi sõnul on ehituses laiemalt nii-öelda poolfabrikaadid kadumas. „Näiteks toore puidu kasutamine on selgelt asendunud kuiva materjaliga. Kuiv puit on sirgem ja täpsem ja nii-öelda mängib hilisemas kasutuses vähem. Sarnaselt hööveldatud puiduga suurt hinnavahet pole ja märga materjali pigem ostetakse harjumusest,“ rääkis Pärtel.
„Kolmas materjal, mis vanasti oli väga levinud ja nüüd hakkab kasutusest kaduma, on immutamata ehituspuit. Niisketes kohtades peab puidukaitsega töödeldud materjal tavalisest kordades kauem vastu ja tasub ära,“ nentis Pärtel.