
Tänavu esimeses kvartalis tehtud 20 otsusest üheksa puudutavad planeeringu algatamist, seitse planeeringu vastuvõtmist ja neli planeeringute kehtestamist. Eelmisel aastal samal perioodil tehti otsus 11 detailplaneeringu ja 2023. aastal viie detailplaneeringu kohta. Tänavu esimeses kvartalis on linn lõpetanud ligi 50 mitteaktiivset detailplaneeringut.
Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ütles, et saavutatud tempot, mis on umbes 20 planeeringuotsust ühes kvartalis, on plaanis ka hoida. „Planeerimisprotsesside tõhustamine Tallinna linnaplaneerimise ametis on olnud juba kaks aastat ameti üks olulisemaid eesmärke, kuid see ei tähenda, et me teeksime järeleandmisi elukeskkonna kvaliteedis või kaasaksime vähem, vaid meie teenuse kvaliteet on kõigile osapooltele kiirem ja parem," lausus Lippus.
Üha enam liigub linnaplaneerimine andmeanalüüsil põhineva otsustamise suunas. Näiteks valmis eelmise aasta lõpus lasteaedade ruumilise planeerimise kaardirakendus ning hiljuti sarnane tööriist koolikohtade ja -asukohtade vajaduse hindamiseks. Sel aastal kaardistatakse spordirajatiste vajadused. Need tööriistad aitavad linnaplaneerimise ametil paremini ette näha linlaste vajadusi tulevikus ning sellest lähtuvalt kavandada ka mõistlikku ruumikasutust kogu linnas.
Oluline uuendus ameti töös on ka üldplaneeringu ülevaatamise aruandele tuginedes ettevalmistus üldplaneeringute koostamise uuendamiseks ja kiirendamiseks.
Sel aastal alustatakse uue Tallinna planeeringute registri arendamist, mille hankeleping on allkirjastatud ning uus register peaks valmima aasta pärast. Samuti jätkatakse menetlusprotsessi lihtsustamist. Näiteks on eesmärk uuemate algatamise taotluste ning algatamisotsuste puhul jälgida, et nende puhul toimuks otsus seaduses ettenähtud aja raamides jne.
Allikas: BNS