Pikalt kestnud põllumaa hinnatõus vaibus

Värske maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud, samas mullu see vaibus, märkis Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus.

Kui arvutada kokku viimase kolme aasta haritava maa hinna tõus, siis on see Padjuse sõnul enam kui 55 protsenti. Eriline hüpe põllumaa hindades toimus 2022. ja 2023. aastal, mil maa hinnad tõusid vastavalt ligi 25 ja 23 protsenti. Kui 2021. aastal oli haritava maa hind Eestis keskmiselt 4140 eurot hektari kohta, siis 2022. aastal 5160 eurot ning 2023. aastal 6345 eurot. 2024. aastal oli haritava maa hind aga 6430 eurot, mis võrreldes 2023. aastaga näitab vaid 1,3-protsendist tõusu ehk sisuliselt hinnatõusu peatumist.

"Kuivõrd maa hinnatõus on olnud väga suur, siis on laenukoormus põhivara vastu aasta-aastalt vähenenud. Kui 15 aastat tagasi moodustas laen 75 protsenti põhivara väärtusest, mis on sektori mõistes suhteliselt ülemine piir, siis praegu on see 60 protsenti, mis näitab, et varade väärtus kasvab, laenu suhe aga väheneb. Põllumaa hinnatõus on küll suurendanud varade väärtust, kuid varade tootlikkus ei ole samas mahus suurenenud," ütles Padjus.

Kui heita pilk Eesti kaardile, on turg Padjuse sõnul kõige aktiivsem tavapäraselt Lääne-Virumaal, kus 2024. aastal toimus 15 protsenti kõigist tehingutest. Ka 2024. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 11 000 eurot hektari eest, toimus Lääne-Virumaal. Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 8049 hektari eest, oli Põlvamaa, millele järgnesid Lääne-Virumaa 7237 euroga, Tartumaa 6985 euroga ja Valgamaa 6852 euroga.

Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondades keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal 3,4 protsenti, siis mullu olid suuremad langused Ida-Virumaal 17,9 protsendiga, Saaremaal 8,8 protsendiga, Jõgevamaal 7,3 protsendiga ja Viljandimaal 5,2 protsendiga.
Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Saaremaal oli hind vaid 3904 eurot hetkari eest ja Hiiumaal 4297 eurot. Neile järgnesid Ida-Virumaa 5459 euroga ja Harjumaa 5676 euroga. Kuigi Hiiumaa haritava maa hind on suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind tõusis aastaga 37,4 protsenti, järgnesid Valgamaa 25,9 protsendiga ja Põlvamaa 10,3 protsendiga.

Padjus tõdeb, et viimased kaks aastat on taimekasvatajatele keerulised. Kui 2022. aasta oli põllumehele helde, siis 2023. aasta kohta seda öelda ei saa – kogu taimekasvatuse saak oli viimase kümne aasta keskmisest 8 protsenti väiksem ning viimase viie aastaga võrreldes koguni 17 protsenti väiksem. Lisaks osteti väetised paljuski kalli hinnaga ning vastukaaluks toodangu hinda ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime näitaja eelnenud kahekümne aasta nõrgimale tasemele. Kuigi 2024. aasta taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes 7 protsenti suurem, siis „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak oli tavapärasest poole väiksem.

Padjuse sõnul on põllumajandussektor väga kapitalimahukas ning kapitalimahukas äris on oluliseks mõjuriks intressimäärad. 2022. aasta teisel poolaastal tõusma hakanud euribor avaldab seega sektori investeerimisvõimekusele märkimisväärset mõju. Kui viimased kümme aastat on sektori investeeringute rahastuse maht liikunud ainult tõusujoones, keskmiselt 9 protsenti aastas, siis 2024. aastal toimus 6,9-protsendine langus – kõrged intressimäärad koos raskete taimekasvatusaastatega pärssisid selgelt investeerimisvõimekust. Madalate intressimäärade juures oli põllumaa ahvatlev investeerimisobjekt ka kinnisvarainvestoritele, kuid praeguste intressimäärade juures enam mitte nii väga.

Haritava maa hinnakasvu peatumine tuleneb kahest huvigrupist. Esiteks põllumajandusettevõtted, kelle investeerimisvõimekus kahe nõrga aasta järel on oluliselt kahanenud, ning teiseks kinnisvarainvestorid, kes raha hinna tõustes ei pea põllumaad võib-olla enam nii ahvatlevaks investeerimisobjektiks. Paremate taimekasvatusaastate ja langeva euribori valguses põllumaa hinnatõus tulevikus tõenäoliselt jätkub, kuid seda senisest rahulikumas tempos, lisas Padjus.

Allikas: BNS