Eesti kinnisvaratehingutes liikus aasta lõpus 1,7 miljardit eurot

Maa- ja ruumiameti andmetel toimus 2024. aasta neljandas kvartalis 11 520 ostu-müügitehingut kogusummas 1,7 miljardit eurot.

Tehingute arv suurenes neljandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 13 protsenti. 2024. aasta kokkuvõttes toimus kokku 40 636 ostu-müügitehingut, aasta varem 2023. aastal oli tehinguid kokku 40 643.
Aastases võrdluses suurenes hoonestamata maa tehingute arv 20 protsenti ja hoonestatud maa tehingute arv 21 protsenti. Eluruumina müüdud korteriomandid moodustasid kolmandas kvartalis 41 protsenti kõigist tehingutest, hoonestatud maa 42 protsenti ja hoonestamata maa 14 protsenti.

Tehingute aktiivsus on maakondade lõikes suurim Harju maakonnas, kus toimus 4973 tehingut. Aastaga kasvas seal tehingute arv 17 protsenti. Väikseim tehingute arv registreeriti Hiiu maakonnas, kus toimus 72 tehingut. Rahalist kapitali kaasati enim samuti Harju maakonnas ehk 1,2 miljardit eurot.

Korteriomandite turul toimus kokku 6381 tehingut, millest 5681 olid eluruumide müügid. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga seitse protsenti ja võrreldes eelnenud kvartaliga kolm protsenti. Uute korterite osakaal eluruumide tehingutes moodustas 13 protsenti, kokku tehti uute korteritega 731 tehingut, Harju maakonnas toimus neist 552 tehingut.

2024. aasta neljandas kvartalis oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 4276 eurot ruutmeetri eet, mis võrreldes eelmise aasta ja kvartaliga on kasvanud vastavalt kaks protsenti ja ühe protsendi jagu. Järelturu korterite keskmine hind oli Tallinnas 2784 eurot ruutmeetri eest, mis on langenud ühe protsendi võrreldes aasta tagusega. Eestis, välja arvatud Tallinnas, maksis 2024. aasta neljanda kvartali andmetele tuginedes uue korteri ruutmeeter keskmiselt 2971 eurot, aastataguse ajaga võrdluses on jäänud samale tasemele.

Kinnisvara hinnaindeks tõusis 2024. aasta neljandas kvartalis ühe protsendi jagu võrreldes eelmise kvartaliga.