
Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.
Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid, lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on kõige sagedasemad juhtumid, kus katuselt alla libisev jää või lumi kahjustab vihmaveesüsteemi, tuulekasti või fassaadi.
„Ette on tulnud ka olukordi, kus lume ja jää raskuse all katus vajub sisse või katuseaken saab kahjustada. Lume ja jää raskuse või libisemisega tekkinud hoonekahjusid hüvitatakse kodukindlustuse ja juriidilise isiku varakindlustuse alt. Viimastel aastatel on selliste varakindlustuse juhtumite arv jäänud 200 kuni 300 kanti ning keskmine hoonekahju hüvitis on 900 ja 1500 euro vahel. Suurimad kahjusummad ulatusid aga elamutel 20 000 euroni ja juriidiliste isikute ehitistel üle 60 000 euro,“ ütles Reimets.
„Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonete projekteerimisel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigne lumi tuleb katustelt eemaldada ja paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust, näiteks ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva,“ märkis TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Marten Leiten.
TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Ehitise omaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda, kohustuste eiramine on rahaliselt karistatav. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
Allikas: BNS
Foto: Pixabay