Omavalitsused lajatavad uuel aastal kopsaka maamaksu tõusuga

Veebruaris jõuab Eesti inimesteni uus maamaksuarve – sedapuhku tohtisid omavalitsused maamaksu tõsta 50 protsenti, järgnevatel aastatel võib kohalik võim seda oma äranägemise järgi tõsta kuni 100 protsenti aastas, kirjutab Postimees.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel kasvab maksumäär igas omavalitsuses märkimisväärselt, välja arvatud ühes.

Maksustamise järgi jaguneb maa kolme liiki: elamumaa, maatulundusmaa ja muu maa. Igaühel neist on oma maksumäär. Näiteks elamumaa puhul on suurim maks, mida omanikult aastas küsida tohib, üks protsent maa maksustamisväärtusest. Viimase määrab maa-amet korraliste hindamistega. Kodualune elamumaa on osaliselt maamaksust vabastatud.

Maatulundusmaa puhul on maksimaalne maksusumma 0,5 protsenti ning muu maa puhul kaks protsenti maksustamisväärtusest.

Maamaks ei tõuse järgmisel aastal kõigis omavalitsustes ühtlaselt: mõni kergitas ainult elamumaa maksu, teine muu maa maksu ja mõnel üksikul juhul isegi langetati maksumäära.

Ametlik põhjus maamaksu tõstmiseks on omavalitsuste kõhn rahakott. Kui 2023. aastal laekus Eestis maamaksu 59,1 miljonit eurot ning 2024. aastal 58,6 miljonit eurot, siis järgmise aasta eeldatav laekumine on 82,8 miljonit eurot, teatas regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Ministeeriumi avalike suhete nõunik Risto Kaljuste ütles, et nende andmetel on Eestis kuus omavalitsust, kes läksid nii-öelda täispanga peale ja kehtestasid uueks aastaks suurimad lubatud maksumäärad: Haljala, Jõelähtme, Lääneranna ja Vormsi vald ning Loksa ja Maardu linn.

Lääneranna vald loodab järgmisel aastal saada maamaksu 44 protsenti rohkem, 560 000 eurot selle aasta vähem kui 390 000 asemel. Vallavanem Ingvar Saare sõnul otsustas maksumäära volikogu. «Argument on eelarve tulupoole turgutamine. Maamaks on aastaid olnud samas suurusjärgus, kasv absoluutsummas suhtes valla pindalaga ei ole väga suur. Maamaksu tõstmise otsus ei ole kohapeal negatiivset tagasisidet kaasa toonud,» märkis Saare.

Vallavanema sõnul läheb maamaks valla üldiste tulude kilda, mingit konkreetset rakendust sellele rahale määratud pole. «Eelarvestrateegiast võib tuletada, et läheb haridusvaldkonda,» sõnas Saare.

Kas maamaks jääb Lääneranna vallas mõneks ajaks paika, ei osanud Saare öelda. «2026. aasta maamaksu osas seisukohta pole võetud, kuid selle kahekordistamist ei ole kindlasti arutatud. 2026. aasta maamaksu osas tuleb määrata ka täiendavad soodustused, selle arvestus ei ole nii lihtsa loogikaga nagu käesoleval aastal ja vajab veidi põhjalikumat analüüsi,» ütles Saare.

Suurima lubatud maksumäära kehtestas ka Maardu linn, kus maamaksu laekumine peaks uuel aastal suurenema tervelt 64 protsenti.

Maardu avalike suhete juht Jelena Katsuba ütles, et maksu- ja tolliameti andmetel laekus Maardu linnale 2023. aastal maamaksu 1,79 miljonit eurot. Prognoos 2024. aastaks on 1,54 miljonit eurot ning 2025. aastaks 2,12 miljonit eurot. «Maksumäära tõstes oli eesmärk taastada 2023. aasta maksulaekumiste tase,» seletas Katsuba.

2024. aastal sai Maardu linn maade korralisest hindamisest tingitud maamaksu laekumise vähenemise hüvitiseks 287 000 eurot, mida edaspidi enam ei maksta. «Seega tuleb maksumäära kohandada, et tagada linnale vajalikud tulud,» ütles Katsuba. «Linn peab investeerima olulistesse valdkondadesse, nagu infrastruktuur, haridus ja sotsiaalabi, et edendada linna heakorda, toetada arengut ning parandada elanike heaolu. Linna jätkusuutlikkus tähendab mitte ainult stabiilset arengut, vaid ka pikaajalist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast tasakaalu.»

Regionaalministeeriumi andmetel tõuseb Tallinna linna maamaksult saadav tulu tänavuselt umbes 25 miljonilt eurolt 35 miljonile eurole. Tallinna linnavaraameti juhataja Hardi Alliksaare sõnul linn järgmiseks aastaks maksumäära ei tõstnud, kuigi seaduse järgi võinuks.

«Maksumäärade tõstmine-langetamine ei anna soovitud ja ühetaolist mõju, sest maksumäära langetamine ei tasanda maksutõusu, kuna sellega ei ole võimalik välistada seaduses määratud 50-protsendilise kaitsemehhanismi rakendamist,» märkis Alliksaar.​​

Maamaksu laekumise ligikaudu üheksa miljoni eurone kasv on Alliksaare sõnul tingitud maamaksuseaduse 1. juulil jõustunud muudatustest, millega 2025. aastaks on maamaksu tõusu piirmäär senise kümne protsendi asemel 50 protsenti. «Maamaksu tõusu piirmäära muutmine järgmiseks aastaks ei olnud omavalitsuste pädevuses,» lisas Alliksaar. «Õigus kehtestada maamaksu tõusu piirmäär vahemikus 10–100 protsenti tekib omavalitsustel järgmisel aastal, piirmäärad hakkaksid kehtima 2026. ja järgnevateks maksuaastateks.»

Seadus võimaldab edaspidi maamaksu kahekordistada, kuid seda Tallinnas Alliksaare sõnul veel otsustatud pole. «Maamaksuseaduse järgi tuleb omavalitsuse volikogul kehtestada maksumäärad ja maamaksu tõusu piirmäär 2026. aastaks hiljemalt 1. oktoobriks 2025.»

Kindlat plaani, millele lisaraha kulutada, Tallinna finantsdirektori Silver Tamme sõnul pole. «Sihtotstarve on olemas ainult sihtotstarbelistel toetustel, teiste tululiikide puhul ei ole määratud, millise kulu katteks need konkreetselt lähevad,» nentis Tamm.

Ainus Eesti vald, kel maamaksutulu uuel aastal ministeeriumi andmetel väheneb, on Väike-Maarja: laekumine kahaneb 12 protsenti, 356 000 eurole.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et vallale laekuva maamaksu vähenemine tuleneb peamiselt sellest, et maamaksuseadusega on vähendatud omavalitsuste otsustusõigust.

«Varem kehtinud maamaksuseaduses oli erisus, mis võimaldas põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määrata madalamaks üldisest maamaksumäärast,» kõneles Kesküla. «Oleme pöördunud nii linnade ja valdade liidu kui ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poole, et maamaksuseadust täiendada ning võimaldada omavalitsustel rohkem ise otsustada. Üldistatult tõuseb 2025. aastal Väike-Maarja vallas maamaks maatulundusmaa haritava maa kõlvikutel ligi 15 protsenti ja langeb maatulundusmaa metsamaa kõlvikutel umbes 60 protsenti.»

Kesküla sõnul oleks aga mõistlik, et maamaks tõuseks ühtlaselt kõigil näiteks 15–20 protsenti aastas. «Praegu seadus sellist võimalust ei paku. Kahjuks oleme seni kogenud regionaal- ja põllumajandusministeeriumis vastuseisu ja pigem tahet meie probleem n-ö sahtlisse lükata,» märkis vallavanem. «Sellised muudatused olevat rasked ning vajavat põhjalikku analüüsi, mida võib tõlgendada nii, et ametnikud muudatusi ei soovigi. Loodame, et vähemalt regionaal- ja põllumajandusminister päriselt ka tahab rääkida kaasa omavalitsuste tulubaasi otsustes ning aitab selle probleemi lahendada,» ütles Kesküla.

Edasiste maksutõusude kohta märkis Kesküla, et täpseid plaane ei ole veel tehtud, kuna prioriteediks on seatud just maamaksuseaduse muutmine õiglasemaks maapiirkondade omavalitsustele. «Loomulikult on olemas eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, kus on kavas maamaksutõus, kuid millistes segmentides see tuleb, sõltub ka maamaksuseaduse võimalikust muutmisest.»

Allikas: BNS