Madal nõudlus elukondlikul kinnisvaraturul on pidurdamas ehitusmahtu

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja sõnul takistab hooneehitust vähene nõudlus elukondlikul kinnisvaraturul – kui korterite järelturul on näha paranemise märke, siis broneeringute arv Tallinna ja selle lähivaldade uusarendustes oli kolmandas kvartalis jätkuvalt madal.

Statistikaameti andmetel langes kolmandas kvartalis Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6 protsenti. Hoonete ehitusmaht vähenes aastases võrdluses 5 protsenti, mahu langus aeglustus. Rajatiste ehitusmaht langes kolmandas kvartalis 7 protsenti.

"Selle aasta üheksa kuuga on Eestis tehtud ehitustööde maht langenud 7 protsenti võrreldes aastataguse sama ajaga. Peamiselt on ehitustööde vähenemise taga olnud hooneehitus, mille maht vähenes üheksa kuuga 10 protsenti. Rajatiste ehitusmaht vähenes 1 protsendi võrra. Kuna hoonete ehituse osakaal on 60 protsenti, on selle languse mõju kogu ehitusele suur," tõi Rõbinskaja pressiteates välja.

Ökonomist tõdes, et hooneehituse maht Eestis on vähenenud alates 2022. aasta teisest kvartalist ehk kümme kvartalit järjest ning selle maht on kukkunud 2017. aasta tasemele. Rajatiste ehitusmaht on viimastel aastatel langenud vaid üksikutel kvartalitel ning maht on 2021. aasta tasemest kõrgem.

"Pandeemiaeelse aastate 2016–2019 keskmisega võrreldes oli broneeringuid uusarendustes 60 protsenti vähem. Selle aasta kolme kvartaliga oli eluruumide ehituslubade maht aastatagusest 5 protsenti madalam. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv on alates 2021. aasta teisest poolest languses ning on üheksa kuu arvestuses kukkunud 2014.–2015. aastate tasemele. Eluruume lubati selle aasta üheksa kuuga pinna järgi kasutusse ligi veerandi võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga," märkis Rõbinskaja.

Selle aasta üheksa kuuga kasutusse lubatud mitteeluhoonete maht oli 17 protsenti aastatagusest väiksem, ehituslube väljastati 9 protsenti rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga. Kuna 2022. aastal oli mitteeluhoonete ehituslubade arv suuremas languses, sarnaneb see tänavu 2018. aasta tasemega. Sel aastal väljastatud suurem ehituslubade arv rajatistele viitab ökonomisti hinnangul taristuehituse paremale väljavaatele. Riiklikud taristuinvesteeringud, nende hulgas Rail Baltika, hoiavad taristuehituse mahte kõrgel.

"Kuigi ehitussektori kindlustunne ei näita veel selgeid paranemise märke, ei ole see enam madalamale langenud. Kindlustunde põhi jäi eelmise aasta sügisesse. Korterite taskukohasus on intressimäärade languse ja palgakasvu toel paranemas. Samas on uusarenduste kõrge hind muutnud need kättesaadavamaks pigem kõrgema sissetulekuga majapidamistele," rääkis Rõbinskaja.

"Järgmiseks aastaks plaanitud maksumuudatused vähendavad keskmise palgasaaja ostujõudu, samas kui majapidamiste kindlustunne tuleviku suhtes on veel nõrk. Intressimäärad aga jätkavad järgmisel aastal langust ning toetavad nii korterite taskukohasuse kui ka nõudluse paranemist," prognoosis ökonomist.