Kinnistusraamatu väärkasutamine saab päitsed pähe

Riigikogu õiguskomisjon toetas esmaspäeval eelnõu, millega piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist ja saatis eelnõu täiskogu saali esimesele lugemisele.

Istungil toodi välja, et suuremad meediaväljaanded saavad õiguse e-kinnistusraamatust füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida lepingu alusel. Kui andmeid on vaja vaadata ühe korra, siis saab selle jaoks küsida eraldi õiguse ja püsivat lepingut ei sõlmita. Jätkuvalt on võimalik kinnistuomanikul näha, kes tema andmeid on vaadanud.

Õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi sõnul on praegu võimalik nime või isikukoodi teades leida inimese elukoht. „Seda võimalust on kasutatud pahatahtlikult, otsides üles näiteks politseiniku, prokuröri või kohtuniku kodu andmed. Samuti tehakse põhjendamatuid masspäringuid. Selleks, et suurendada eraelu kaitset ja säilitada samas kinnistusraamatu avalikkus, saavad edaspidi nime või isikukoodi alusel päringuid teha need, kellel see on töö tõttu vajalik, näiteks advokaadid, notarid ja ajakirjanikud,“ ütles Hanimägi. „Jätkuvalt saab päringuid teha aadressi või katastritunnuse alusel, et vajadusel kinnisvara omanikuga ühendust võtta.“

Komisjoni aseesimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul on eelnõusse jäämas liiga avar loetelu isikutest, kes nime ja isikukoodi alusel päringuid teha saavad. „Praegu on loetelu jäetud avatuks ning iga kord hakatakse nõudma õigustatud huvi põhjendamist, mis omakorda tekitab meeletut halduskoormust. Selle asemel tuleks konkreetsemalt ja kitsamalt sõnastada loetelu avaliku sektori töötajatest, kellele jääb võimalus kinnistusraamatus kindlatel alustel päringuid teha. Vastasel juhul tekib oht kuritarvitusteks, sest mis kaalutlustel ja kuidas suudetakse hinnata õigustatud huvi olemasolu iga päringu puhul," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Komisjon saatis valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 25. septembril.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay