Tartusse kerkib lähiaastatel uus veekeskus

Tartu tarbijate kooperatiivi tütarfirma OÜ R2 Spa on juba neli aastat soovinud Lõunakeskuse taha, Tartu Erakooli õppehoone ja teaduspargi vahele rajada veekeskuse ning ujula ja praeguste plaanide järgi avab keskus uksed nelja aasta pärast, kirjutab Tartu Postimees.

Pikalt kestnud planeerimise ajal arutati muu hulgas sedagi, et võiks veekeskusesse rajada 50-meetrised ujumisrajad, kus praegused ja tulevased olümpialootused harjutada saaks. Rahanappuse tõttu tuleb sellest mõttest ilmselt ikkagi loobuda.

"Veekeskus on ennekõike lõõgastumise koht peredele, kuid sellele soovitakse anda lisaväärtust, mistõttu on erinevaid võimalusi kaalutud ka spordiklubidega, rääkisid R2 Spa juhatuse liige Tarmo Punger ja müügijuht Karl Voo.

«Soovisime siia teha 50-meetrised ujumisrajad, mis sobiksid olümpiavõistlejatele harjutamiseks, kuid sellest ideest pidime loobuma ning rajad tulevad poole lühemad,» nentis Karl Voo. «Põhjus on selles, et nii suure basseini ülalpidamiskulud oleksid liiga suured, et see ennast ära tasuks, kui Kregor Zirk siin üksi ühel rajal ujub, sest enamik harrastajaid eelistab lühema distantsiga rada. Ühtlasi saab 25-meetristel radadel pidada noortevõistlusi.»

Olümpiasportlase Kregor Zirgi endine treener Kaja Haljaste oli pettunud, kui kuulis, et 50-meetriseid radu uude ujulasse ei tule. «Mina teadsin siiani, et tulevad ka pikad rajad. Sellest on küll väga kahju, sest seal saaks lisaks võistlustele korraldada ka spordilaagreid. Sisuliselt iga kuu oleks võimalik mõni üritus seal korraldada, mis tooks sadu inimesi Tartusse,» ütles Haljaste. «Kuna suvel pani ka Aura keskus uksed kinni, tuli meil Euroopa meistrivõistluste ja Põhjamaade noorte meistrivõistluste seltskonnaga sõita Riiga laagrisse.»

Tarmo Punger täpsustas, et 50-meetriste radadega basseini ideed pole päris maha maetud. Kui kuskilt kulude katteks raha saaks, oleks praegu veel võimalik plaanid ümber teha ja suurem bassein ehitada. Näiteks kultuuriministeeriumil on koostöös Eesti Olümpiakomitee ja kohalike omavalitsustega valminud riikliku tähtsusega spordiobjektide loetelu, mille arendamisse võiks riik järgmistel aastatel koostöös kohalike omavalitsustega panustada. 50-meetriste radadega ujula on seal loetelus sees.

Kuigi 50-meetriste radadega ujula on riikliku tähtsusega spordiobjektide nimekirjas, ei anna see kindlust, et see ka ehitatakse. Spordiobjektide rajamise rahastamine sõltub riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve võimalustest ning kohaliku omavalitsuse prioriteetidest. «Praegu puudub nii raha kui ka süsteem loetelus olevate objektide rahastamiseks,» tunnistas kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Ta lisas, et sel aastal on ministeeriumi eelarves spordiinvesteeringuteks 2,7 miljonit eurot, mis jaguneb Tehvandi spordikeskuse, Jõulumäe tervisespordikeskuse ning regionaalsete tervisespordikeskuste vahel. Muid objekte ministeerium tänavu ei rahasta.

Aastatel 2020-2023 on riik toetanud jalgpallihallide ehitamist 20 miljoni euroga, kuid raha nappuse ja ehitushindade kallinemise tõttu sel aastal projekte ei jätkatud. Samal põhjusel ei jätkatud tervisespordikeskuste teenindushoonete rajamise projekti, mida riik toetas mullu kolme miljoni euroga.

Keerulise eelarveolukorra tõttu ei ole aga võimalik järgmiseks aastaks investeeringutoetusi kavandada. Juhul kui sellised võimalused järgmistel aastatel tekivad, on kultuuriministeeriumi otsene partner esmalt kohalik omavalitsus, mille pädevusse kohaliku sporditaristu kujundamine kuulub. On oluline, et toetatav objekt kuuluks kohaliku omavalitsuse prioriteetide hulka, sõnas Pürn.

See tähendab, et kuna avaliku raha kasutamine peab olema läbipaistev ja kulutõhus, oleks esmalt vaja avaliku sektori tellimust ja välja tuleks kuulutada avalik konkurss arendaja või ehitaja leidmiseks. «R2 Spa esindajad pole ministeeriumi poole pöördunud, aga samas vaid taotluse alusel erasektori rajatavat objekti ei olekski võimalik toetada,» selgitas asekantsler.

Lootust raha leida ei andnud ka Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski, kelle sõnul on linnalgi peenike pihus. «Jah, meil on ujumisvõimalustega küll kitsas käes ning loomulikult oleks linnal hea meel selle üle, kui need paraneks,» nentis abilinnapea. «Ent kui panna siia kõrvale linna rahalised võimalused, siis praegu oleme selles seisus, kus lähiajal uute projektide kallale asumine on suure küsimärgi all.»

Linnapea Urmas Klaas rääkis arendajaga sel teemal umbes aasta tagasi. Ta märkis, et küsimus ei ole ühekordses investeeringus ehk basseini rajamises, vaid iga-aastastes ülalpidamiskuludes. «Sellise basseini pidamine vajaks avalikest vahenditest toetust vähemalt 400 000 eurot aastas, et omanik ots otsaga kokku tuleks. See ületab väga kaugelt neid summasid, millega linn erinevaid spordirajatisi praegu toetab,» kostis linnapea. «Olümpiaks valmistumine ja olümpiamõõtmetes basseini vajadus on temaatika, mis vajab Eesti olümpiakomitee ja kultuuriministeeriumi tuge. See ei saa olla ainult Tartu maksumaksja ülesanne, eriti praeguses majanduslikus olukorras.»

Allikas: BNS

Foto: Pixabay. Foto on illustratiivne.