Kinnisvaraturg kulges teises kvartalis rahulikus tempos

Maa-ameti andmetel toimus 2024. aasta teises kvartalis 10 319 ostu-müügitehingut koguväärtuses 1,093 miljardit eurot, mida võib iseloomustada kui "rahulikku tempot".

Tehingute arv oli seitse protsenti ja koguväärtus 13 protsenti madalam kui aasta tagasi samal ajal. Eelnenud kvartaliga võrreldes on tehingute arv aga 23 protsenti ja koguväärtus 15 protsenti kõrgem. Kinnisvara hinnaindeks langes eelmise kvartaliga võrreldes viis protsenti ning aasta võrdluses 12 protsenti.

Aastases võrdluses on hoonestamata maa tehingute koguväärtus kasvanud viis protsenti, hoonestatud maa tehingutesumma on samal tasemel ning eluruumina müüdud korterite puhul oli langus 21 protsenti. Võrdluses eelnenud kvartaliga on korterite, hoonestamata maa ja hoonestatud maa tehingute käive kasvanud vastavalt 20 protsenti, 41 protsenti ja 33 protsenti, mis on iseloomulik aasta teisele kvartalile.

Aastases võrdluses tehti käesoleva aasta teises kvartalis hoonestamata maaga 10 protsenti rohkem tehinguid. Teistes segmentides tehingute arv aasta võrdluses langes. Hoonestatud maaga toimus kaks protsenti ning eluruumina müüdud korteriomanditega 15 protsenti vähem tehinguid. Võrdluses eelmise kvartaliga tehti teises kvartalis kõikide objektiliikide lõikes rohkem tehinguid. Hoonestatud maadega ligikaudu 53 protsenti, hoonestamata maaga 24 protsenti ning korteritega 15 protsenti.

Enim tehinguid tehti eluruumina müüdud korteriomanditega, mis moodustavad kõikide ostu-müügitehingute koguarvust 48 protsenti. Hoonestamata maadega tehti 28 protsenti ja hoonestatud maadega 18 protsenti tehingutest ning muu maa moodustas kuus protsenti tehingute arvust. See on esimene kord alates 2021. aasta kolmandast kvartalist, kui korterite osakaal oli väiksem kui 50 protsenti.

Korteriomanditega tehti 2024. aasta teises kvartalis kokku 5535 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 4983. Võrdluses aastataguse perioodiga on eluruumidega toimunud tehingute arv vähenenud 15 protsenti ning eelnenud kvartaliga võrdluses on tehingute arv kasvanud 15 protsenti.

2024. aasta teises kvartalis oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 4204 eurot ruutmeetri, mis näitab aastast kasvu seitse protsenti. Kvartali võrdluses on hind langenud kaks protsenti. Pealinna järelturu korterite keskmine hind oli 2871 eurot ruutmeetri eest, mis tähendas aastataguse ajaga neli protsenti tõusu. Välja arvates Tallinna, maksis uue korteri ruutmeeter Eestis keskmiselt 3116 eurot, aastases võrdluses oli kasv üheksa protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes kaheksa protsenti. Järelturu korteri ruutmeetrihind oli teise kvartali seisuga 1248 eurot ruutmeetri eest.

Kinnisvara hinnaindeks langes 2024. aasta teises kvartalis 12 protsenti võrreldes eelneva aasta teise kvartaliga ning võrdluses eelmise kvartaliga langes hinnaindeks viis protsenti.

Allikas: BNS