Juuli on remonditegemise ja remondilaenu võtmise tippaeg

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul kinnitab viimase viie aasta praktika, et remondilaenu tippaeg aastas on juuli, mil mahud ületavad aasta keskmist rohkem kui kaks pool korda. Tänavuse aasta teise kvartali andmeil on võrreldes aasta varasemaga oluliselt kasvanud ka keskmise Bigbankist väljastatud remondilaenu summa – 6700 eurolt 9500 eurole.

Pechter rääkis, et remondilaen on väga sesoonne laenutoode, mis käib käsikäes kalendriga –nii nagu jaanipäevast või juuli algusest Eesti inimestel puhkused algavad, algab peredes ka suurem „remontika“. „Enamasti nokitsetakse ise, kuid on ka neid, kelle kodudes tegelevad profid remondiga siis, kui inimene ise on puhkuse ajal reisil. Koolis käivate lastega peredes saabki suurema remondiga tegeleda ainult koolivaheaegadel, et mitte pere elu täiesti pea peale pöörata,“ selgitas Pechter. Bigbankist võetud remondilaenude keskmise summa kasvus aastaga üle 40% peegeldub tema sõnul nii materjalide kui tööhindade jätkuv kasv või siis fakt, et inimesed ongi hakanudki kodude korrastamisel ette võtma korraga suuremaid projekte.

Üldreeglina soovitabki Jonna Pechter remonti planeeridespigem teha korraga ära suurem töö kui kõike jupitada.„Esiteks on ehituslikud asjadtihtiomavahel seotud ning ühe töö tegemiseks tuleb ka teine ette võtta või vähemasti on mõistlik ja rahaliselt mõttekastehaneid koos,“ märgib ta. „Kui jupitamisvajadus on tingitud ainult hetke rahapuudusest, siis kaaluksin laenu kasutamist remondi finantseerimiseks. Intressikulu on tihtipeale väiksem kui see summa, mis tööde jupitamise tõttu remondi kogukulusse kokku kuhjub. Lisaks veel stress ja ebamugavused, mis kaasnevad eluga pikaleveninud „töötandril“.“

Remondi rahastamisekspangalaenugapeaksPechteri selgituse kohaseltkaalumakolmevarianti. Kui koduomanikul on kinnistu peal niikuinii hüpoteek, millel onlaenutagatisenavaba mahtu, võib kaaludakinnisvara tagatisel laenuvõtmist.Tuleb muidugi arvestada, et täiendava laenu olemasoleva hüpoteegi tagatisel saab võtta ainult sealt pangast, kus hüpoteek on juba seatud.

Teine variant on kaaluda olemasoleva kodulaenu refinantseerimist, mille käigus saab laenusummat suurendada. „Üldteada on fakt, et refinantseerimine on lihtsaim võimalus kodulaenu intressi alandamiseks ja pakkumised selleks tuleks küsida mitmest pangast. Vähem teada on agatõik, et refinantseerimise käigus saab kodulaenu laenujääki ka suurendada. Lisarahastus remondi- ja sisutustöödeks on Bigbanki jaoks kodulaenule igati sobilikja ka klientide poolt aktiivseltkasutatudotstarve,“ tõi ta esile.

Kolmas variant ongi spetsiaalse remondilaenu võtmine, mille puhul ei ole vaja seada kinnisvaratagatist. Pechteri sõnul tasub remondilaenule mõeldes läbi arvutada eri variantide kogukulud – kui tegu on alla 15 000 euro kanti jääva laenusummaga, võibki remondilaenu võtmise kogukulu olla soodsam uue hüpoteeklaenu või kodulaenu summa suurendamisega kaasnevast kulust.

Soodsamaks teebkinnisvaratagatisetakuni 30 000 euro suuruseremondilaenu tema sõnul ka see, et Bigbank arvestab selle intressi laenujäägilt, mittealgselt laenusummalt.Erinevaid laenupakkumisi võrreldes tuleb seega igal juhul jälgida krediidikulukuse määra, et laenu tegelikust kulust täpselt aru saada.„Bigbanki puhul remondilaenul kasutuspiiranguid pole ja me ei kontrolli kuidagi, kas iga viimane kui euro läks ikka värvi või põrandaplaadi ostuks. Inimene saab ise vabalt otsustada laenusumma kasutuse üle. Tahab ta siis seda kasutada materjalide ostuks, töömeeste palkamiseks või hoopis soolaleivapeo korraldamiseks.“

Foto: Pixabay