Ärihoonete renoveerimine säästaks 138 miljonit eurot aastas

Ärikinnisvara energiatõhususega tegeleva ettevõtte Tepsli juht Siim Meeliste rääkis Swedbanki tööstussektori seminaril, et ligi kolmandik Eesti energiatarbimisest kulub mitte-eluhoonetele, mille renoveerimine säästaks 138 miljonit eurot aastas.

Hoonete energiatõhususe parandamiseks võttis Euroopa Parlament kevadel vastu hoonete energiatõhususe direktiivi. Rohkem regulatsioone tähendab küll rohkem tööd, kuid selle tulemusena ehitatakse kestlikumate lahenduste, väiksema energiatarbimise ja parema sisekliimaga hooneid. Ka tänavuse Swedbanki tööstusuuringu andmetel peab 60 protsenti ettevõtjatest just energiakasutuse juhtimist ettevõtte kõige olulisemaks keskkonna mõjufaktoriks.

„Energiaefektiivsuse suurendamine on oluline ja väga mõistlik samm, sest iga tükk betooni, mis me praegu valame, on meiega ka aastal 2050, mil Eestis peaks olema kliimaneutraalne majandus,“ ütles Meeliste.

Täpsema renoveerimisvajaduse väljaselgitamiseks analüüsis Tepsli koos DeltaE Inseneribürooga Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti mitte-eluhooneid. „Renoveerimistööd võivad tunduda kulukad, eriti hoonetes, kuhu pole aastatel 1950–1995 panustatud ning millel on renoveerimisvõlg kogunenud. Analüüs aga näitas, et kui investeerida renoveerimistöödesse keskmiselt 40 eurot ruutmeetri kohta, on võimalik kokku hoida ligikaudu kolmandik energiakuludest,“ rääkis Meeliste.

Vajaminevate tööde hulka kuuluvad näiteks hoone- ja ruumikliimaautomaatika rajamine, virtuaalse elektrijaama loomine, veesäästumeetmete kasutamine, soojussõlmede automaatika vahetamine, päikesejaamade rajamine ja muu selline. Meeliste sõnutsi võib laias laastus mõelda, et kui seade on paigaldatud üle kümne aasta tagasi, siis suure tõenäosusega aitab selle uue vastu vahetamine parandada energiatõhusust.

Mitte-eluhooned, mida võiks säästlikumaks muuta, tarbivad praegu kokku 3,5 teravatt-tundi energiat aastas. Kui nende tehnosüsteeme uuendada, on võimalik vähendada aastast tarbimist umbes 0,9 teravatt-tunni võrra ehk ligikaudu 27 protsenti. Erinevate meetmete kasutuselevõtt tähendaks kasvuhoonegaaside heite vähenemist umbes 400 000 tonni aastas.

Kui kõik mitte-eluhooned korraga renoveerida, läheks investeering 2023. aasta hindades maksma umbkaudu 700 miljonit eurot. Küll aga säästaksid kasutajad sellega umbes 138 miljonit eurot aastas. „Analüüsi järgi on investeeringute tasuvusajad suhteliselt lühikesed – ligi viis aastat. Selliseid projekte saaks rahastada omakapitalist või pankade kaasabil. Investeeringu tootlus oleks sel juhul 20 protsenti aastas,“ rääkis Meeliste.

Veelgi enam, tehnosüsteemide rekonstrueerimise korral on kasvuhoonegaaside jalajälje säästu „hind“ ligikaudu 90–100 eurot CO2 ekvivalent-tonni kohta, arvestades ainuüksi meetmete eluiga ja investeeringu maksumust, mis pole väga kaugel tänasest heitmekaubanduse ühikhinnast. Lisaks on erinevad uuringud läbi aastate näidanud rekonstrueerimismeetmete neto-positiivset mõju riigieelarvele ning kaasnevat energiasäästu arvestades on tegemist tõenäoliselt igakülgselt positiivsete investeeringutega, nentis Meeliste.

Allikas: BNS