Milline on tehisintellekti arvates eestlaste unistuste kodu?

Aeg-ajalt on tehtud ikka uuringuid ning kogutud statistikat selle kohta, milline on Eesti inimese unistuste kodu. Tehisintellektil on sellele aga kiire ja konkreetne vastus olemas. Eestlane tahab elada metsaservas ja veekogu ääres, avatud planeeringu ja terrassiga puitmajas, mille juures peab kindlasti olema saun.

„Eestlased on traditsiooniliselt olnud oma maja usku. Eks selle tõestuseks on ju ka suuremate linnade-tõmbekeskuste ääremaade areng ja valglinnastumine – väga suur osa inimesi ihkab võimaluse olemasolul kolida linnasaginast pisut eemale, looduse rüppe,“ lausus Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane. „See on selgeks saanud ka tehisintellektile – ChatGPT on veendunud, et eestlase unistuste koduks on maja metsaservas, järve ääres või mere lähedal ning see on kindlasti eemal linnamürast ja tihedast liiklusest.“

Tehisintellekti pakutu kohaselt tahaksid Eesti inimesed, et see maja sulanduks hästi ümbritseva loodusega ning oleks puidust, samas kaasaegse ja funktsionaalse disaini ning energiatõhusate lahendustega.

„Sisekujunduses peetakse tehisintellektile tuginedes hästi oluliseks looduslike materjalide kasutamist ning suuri ja avaraid ruume, mis annavad meie kliimas maksimaalsel määral loomulikku valgust,“ kirjeldas Rebane. „Oluline on ka terrassi olemasolu, et nautida päikeseloojangut ja värsket õhku. Samuti soovitakse viljapuid, aialapikest köögiviljade kasvatamiseks ning lillepeenraid.“

Väga oluliseks peetakse ka energiatõhusust ehk päikesepaneele ja korraliku soojusisolatsiooni. Lisaks ökonoomset küttesüsteemi ning samuti on tähtis jätkusuutlike ja ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamine.

Kui juba maja on metsaserval või järve ääres olemas, siis kindlasti ei pääse see saunast. „ChatGPT ütleb konkreetselt – saun on paljude eestlaste jaoks kodu lahutamatu osa,“ märkis Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.

Kui paluda robotil sellise, näiteks 150-ruutmeetrise sauna ja päikesepaneelidega ideaalmaja maksumust arvestada, siis maa maksumust arvestamata pakub tehisintellekt ehitushinna jäämist sõltuvalt kasutatud materjalidest ja lahendustest vahemikku 255 000–420 000 eurot.

„Arvestades tänaseid ehitushindasid, on tegu üsnagi adekvaatse hinnanguga, ehkki tõsi, käärid madalama ja kallima otsa vahel on suured – eks peegeldab see ka seda, kui ideaalseks kodu siis lõpuks ehitatakse, kui selleks võimalus,“ lisas Rebane.

„Kuigi unistuste kodu ei pruugi olla paljudele kättesaadav, siis sellegipoolest on rõõm tõdeda, et meie viimatise uuringu järgi on eestlaste rahulolu oma koduga väga kõrge,“ ütles Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht. Aasta lõpus läbiviidud uuringu järgi on 87% eestlastest oma praeguse eluasemega kas väga või pigem rahul.