Pealiskaudsus ja kiirustamine krundi ostmisel maksab valusalt kätte

Üle Eesti on müügis paar tuhat krunti, mida pakutakse kui unelmate kodu või suvila rajamiseks sobivat maatükki. Paraku kõik kinnistud elamuehituseks ei sobi ja liiga pinnapealne ostutehing võib krundiostja suured plaanid õhku lennutada.

Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp ütles, et eriti ohtlikuks teeb krunditehingu asjaolu, et hoonestamata kinnistu ostetakse tihti välja omavahendite eest ning kuna kõrval pole tehingut nõustavat panka ega kinnisvaraspetsialisti, siis ei saagi ostja teada, kas antud kinnistu ja sellele rajatava maja tagatisel üldse laenu saaks. „Laenu on uuel omanikul vaja aga tihtipeale hoone ehitamiseks, samuti uuel ostjal, kui tekib vajadus maja tulevikus müüa,“ selgitas ta.

„Kõige levinumaks probleemiks on, et soetataval kinnistul pole seaduslikku ligipääsu. Avalikult teelt juurdepääs puudub või servituudid naabritega on seadmata. Tõsi, kohaliku omavalitsuse abiga on võimalik seada ka sundvaldus, aga siis on tüli naabritega garanteeritud,“ rääkis Rattasepp.

„Teine nüanss, mida tuleb eelkõige asulavälistel aladel silmas pidada, on elektri liitumispunkti kaugus. Kui see on üle 400 meetri kinnistu piirist, ei käi liitumine enam ampritasu järgi, vaid kogu liitumiseks vajaminevad ehitustööd peab kinnistuomanik ise kinni maksma. Need summad on läinud kolossaalseks ja muuduavad paljudel juhtudel krundi hinna suisa negatiivseks,“ rääkis ta.

Kolmanda probleemkohana tõi Rattasepp välja veega varustatuse. „Kui krundile ei lubata rajada puurkaevu ja näiteks veevarustus on ette nähtud naaberkinnistutelt, kus pole kaevu veel olemaski või selle ühiskasutamise või -hooldamise dokumentatsioon on puudulik, on probleemid kerged tekkima,“ lausus ta.

Suurimaks apsakaks peab Rattasepp aga suure hooga ostetud maatulundusmaade ehituskõlbulikkuse kontrollimata jätmist. „Pole harvad juhud, kui soetatakse imekaunis kinnistu imekaunis kohas, kuid erinevate piirangute tõttu, olgu selleks looduskaitse või asjaolu, et tegemist on väärtusliku põllumaaga, ei väljastatagi hoone rajamiseks projekteerimistingimusi,“ sõnas Rattasepp. „Üks kõne kohalikku omavalitsusse aitaks palju, aga paljud ostjad ei tule selle pealegi, et krundil võivad kasvada haruldased taimed või seda läbib konnade rändeala ja nii tulebki kogu makstud raha korstnasse kirjutada,“ lisas Rattasepp.

Haldur selgitab: „Uputuste vältimiseks kontrollige katused üle!“

Talv on meie kliimas katustele kõige ohtlikum aeg, sest järsud temperatuurimuutused, millega kaasnevad nii jäätumine kui sulamine, lammutavad peamiselt bituumeni baasil toodetud katusekattematerjale armutult.

Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et ehkki majakatuste veepidavust tuleb vähemalt kord aastas üle kontrollida, siis tema soovitab teha seda kaks korda – peale talve ja enne talve.

„Talvel vahelduvad päikesepaistelised soojad ilmad krõbeda külmaga, mille käigus mikropragude vahele imbunud vesi jäätub ja pragusid venitab. Ilma soojenedes muutub jää uuesti vedelaks ja koguneb laiemaks läinud pragudesse edasi, kuniks külmaga kõik uuesti jäätub. Lumi on katusekattematerjalile niigi lisakoormus ja külm-kuum-jää-vesi kombinatsioon loob ideaalsed tingimused, kuidas katuseid lõhkuda,“ sõnas ta.

„Kui spetsialisti peale raha kulutada ei taheta, las läheb kevadel mõni terava silmaga majaelanik katusele ja kontrollib kõik kattematerjali liitekohad üle, sest kui see tegemata jääb, siis võivad kahjud olla väga suured. Puruks külmunud katus võib tugevama vihmavalingu korral tekitada sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad veekahjud, mille käigus saab kannatada hulk kortereid, kusjuures mitte tingimata ainult kõige ülemise korruse omad,“ lisas Tõnisson.

Maa müük