Kinnisvaratehingute tõestamine vähenes mullu ligi viiendiku võrra

Notarite ametitoimingute arv vähenes mullu aastases lõikes enam kui kümnendiku võrra ja kinnisvaratehingute tõestamine 17 protsenti, selgub Notarite Koja statistikast.

Kui aastal 2022 tõestasid notarid üle Eesti 80 153 kinnisasjadega tehtud tehingut, siis lõppenud aastal oli neid 66 551 ehk 17 protsendi võrra vähem.

Keskmisest rohkem langes kinnisasjadega tehtud tehingute arv Võrumaal ehk 33 protsenti, Hiiu- ja Jõgevamaal 29 protsenti, Põlva-, Saare- ja Tartumaal 19 protsenti ning Harju- ja Järvamaal 18 protsenti.

Lääne-Virumaal langes kinnisasjadega tehtud tehingute arv sama palju kui Eestis keskmiselt ehk 17 protsenti. Keskmisest väiksem oli langus Lääne- ja Pärnumaal 16 protsenti, Viljandimaal 11 protsenti, Raplamaal 6 protsenti ja Valgamaal 2 protsenti.

Ainsana kasvas tehingute arv Ida-Virumaal, tõustes 3 protsendi võrra. Tänavu jaanuaris tõestasid notarid kogu Eestis 4369 kinnisasjadega tehtud tehingut, mida oli ligi 6 protsendi võrra vähem, kui mullu jaanuaris. Toona tõestasid notarid 4642 tehingut.

"Kinnisvaratehingute tõestamise arvu 17-protsendiline langus lõppenud aastal näitab selgelt inimeste ebakindlust seoses juba pikalt kestva üldise hindade tõusu ja samal ajal langeva majandusega," nentis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

"Hoolimata viimasel ajal tõusule pööranud reaalpalgast on inimesed kinnisvara ostmisel jätkuvalt ettevaatlikud ja seda peegeldab ka jaanuaris jätkunud kinnisvaratehingute tõestamise arvu langus," märkis ta.

Notarite ametitoimingute üldarv vähenes lõppenud aastal 11 protsendi võrra. Kui aastal 2022 tegid notarid 315 004 ametitoimingut, siis lõppenud aastal oli neid 279 295.

Keskmisest suurem oli notarite ametitoimingute arvu langus Võrumaal ehk 20 protsenti, Jõgeva- ja Põlvamaal 16 protsenti, Tartumaal 15 protsenti, Läänemaal 14 protsenti, Hiiu- ja Viljandimaal 13 protsenti ning Harjumaal 12 protsenti.

Saaremaal langes notarite ametitoimingute arv 11 protsenti ehk sama palju kui Eestis keskmiselt. Keskmisest väiksem oli langus Järvamaal ehk 10 protsenti, Lääne-Virumaal 9 protsenti, Pärnu- ja Raplamaal 5 protsenti, Ida-Virumaal 2 protsenti ja Valgamaal 1 protsent.

Ehkki notariaalseid toiminguid tehti mullu enam kui kümnendiku võrra vähem, kasvas samal ajal toimingute kaugtõestamiste arv. Kui aastal 2022 toimus 46 285 notariaalse toimingu kaugtõestamist, siis lõppenud aastal oli neid 46 454 ehk 169 võrra tunamullusest enam.

Kaugtõestamine kujutab endast tehingu tõestamist videosilla vahendusel ehk lepingu üks või ka kõik osapooled koos notariga võtavad tõestamistoimingust osa virtuaalselt.

"Kaugtõestamiste arvu jäämine sisuliselt samale tasemele olukorras, kus nii ametitoimingute kui ka kinnisvaratehingute tõestamise arvud on selges languses, näitab, et e-lahendused on ka notarite töös aina olulisemal kohal," ütles Saar-Johanson.

"Kaugtõestamise näol on tegemist klientidele mugava lahendusega, mis võimaldab muu hulgas teha kinnisvaratehinguid neil, kellel ole võimalik notaribüroosse kohale ei tulla. Samuti aitab see sageli klientide aega kokku hoida," märkis ta.

Aastast 2022 mõnevõrra rohkem tõestasid notarid mullu testamente, abieluvara jagamise kokkuleppeid ja juriidilise isiku protokolle. Tunduvalt ehk 30 protsenti vähenes abielude kinnitamine, samas kasvas 19 protsendi võrra lahutuste kinnitamiste arv. Kasvas ka notari kaudu tegelike kasusaajate andmete esitamine äriregistrile ning teenusena õigusnõustamine.

Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud 1. novembril 1993 notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Praegu töötab Eestis kokku 86 notarit ja notariteenus on kättesaadav kõigis maakondades.

Allikas: BNS