Valitsus suunas avalikule arutelule Pärnu jõe ja kaldaala planeeringu Kurgjalt Pärnu laheni

Valitsus võttis neljapäevasel istungil vastu ja suunas avalikule väljapanekule ning arutelule Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga".

Teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Pärnu maakonna planeeringust ja Pärnu maakonna arengustrateegiast "Pärnumaa 2035+", teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, mis tasakaalustatult arvestavad erinevate kasutajate huve. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte ligi 75 kilomeetri pikkuses lõigus. Lisaks käsitletakse Reiu ja Sauga jõgesid suurema veeliiklusega lõigul. Planeeringuala jääb Pärnu linna, Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade territooriumile.

"Pärnu jõgi koos kaldaaladega on pika ajalooga, atraktiivne ja mitmekesiseid arenguvõimalusi pakkuv asustus- ja arenguala. Sellel on üha suurem kasutus populaarse puhkepiirkonnana ja liikumisteena. Samas on see ka kliimamuutuste mõjusid leevendav ja elurikkust toetav rohekoridor, mille puhul on väga oluline terviklik ja tasakaalustatud vaade," märkis regionaalminister Madis Kallas pressiteate vahendusel.

Kallase sõnul on teemaplaneering vajalik, et leppida kokku riigi, kohalike omavalitsuste ja avalikkuse koostöös Pärnu jõe kui kogu piirkonna jaoks tähtsa telje edasised arengusuunad. "Kõigis planeeringuala kohalikes omavalitsustes on parasjagu käsil üldplaneeringute koostamine, mida teemaplaneeringu lahendus toetab tervikliku Pärnu jõe vee- ja kaldaala käsitluses," lisas minister.

Ühtlasi annab teemaplaneering võimaluse vaadelda jõge ning selle kaldaalasid kohalike omavalitsuste üleselt. Selline üldine vaade toetab edasiste ühtsete lahenduste kavandamist ja koostööd."Näiteks Pärnu linnavalitsusel ja Tori vallavalitsusel on teemaplaneeringu lahenduse kohaselt võimalik välja arendada ühtne ja sidus jõeäärne puhkealade võrgustik jõe suudmest kuni Sindi raudtee sillani," selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg.

Tema sõnul on hea ligipääsetavusega, meeldiv ja sidus veeäärne puhkealade võrgustik kindlasti oluline piirkonna elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. "Jõe äärne keskkond laiemalt, koos oma rikkaliku ajaloo, mitmekesise kultuurmaastikuga ning looduskeskkonnaga, annab võimaluse kujundada välja uue atraktiivse turismiareaali, mis Pärnu jõe kaudu on üheks tervikuks seotud," lausus Rosenberg.

Teemaplaneeringuga määratakse jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused nii maalises kui linnalises piirkonnas. Samuti käsitletakse puhkealasid ja puhkemajandust ning liikuvuse ja tehnilise taristuga seonduvat. Lisaks pööratakse planeeringus tähelepanu kliimamuutustele, üleujutus- ja lihkeohule, rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele ning kultuuriväärtustele.

Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, sealhulgas Natura asjakohane hindamine ja asjakohaste mõjude hindamine, mille kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Koostamisel on arvestatud mõjuhindamiste tulemustega ja planeeringus sisalduvad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Avaliku väljapaneku ajal, mis toimub ajavahemikul 21. veebruarist kuni 21. märtsini on võimalik materjaliga tutvuda regionaal- ja põllumajandusministeeriumi veebilehel ning Pärnu riigimajas, Tori teenuskeskuses ja Vihtra külakeskuses kohapeal.

Allikas: BNS