EL saavutas kokkuleppe hoonete energiatõhususe suurendamiseks

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist EL-is.

Hoonete energiatõhususe direktiiviga toetatakse edaspidi rohkemate hoonete renoveerimist ja süsinikuheite vähendamist kogu EL-is. See parandab ka hooneid kasutavate inimeste elukvaliteeti ning suurendab Euroopa energiasõltumatust.

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles, et hoonete energiatõhususe suurendamine on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ja toob konkreetset kasu meie inimestele.

"Renoveerimine on investeering paremasse tulevikku. See aitab parandada elukvaliteeti, võimaldab inimestel investeerida oma säästud mujale ja toetab majandust. Usun, et kokkulepe võimaldab hoogustada renoveerimislainet kogu EL-is, arvestades samal ajal EL-i hoonete mitmekesisust," märkis ta.

Läbivaadatud direktiiv aitab vähendada nii energiaarveid kui ka heitkoguseid. Selles sätestatakse standardid ja meetmed, mis aitavad liikmesriikidel suurendada hoonete energiatõhusust. Erilist tähelepanu pööratakse halvimate tõhususnäitajatega hoonetele.

Iga liikmesriik peab vähendama elamute keskmist primaarenergiakasutust 16 protsendi võrra aastaks 2030 ja 20–22 protsendi võrra aastaks 2035, võttes arvesse riiklikke olusid. Liikmesriigid otsustavad ise, millistele hoonetele peatähelepanu pöörata ja milliseid meetmeid võtta.

Vähemalt 55 protsendi keskmise primaarenergiakasutuse vähenemisest tuleb saavutada halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimise teel.

Mitteeluhoonete puhul kehtestatakse järkjärgulised energiatõhususe miinimumstandardid, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks renoveerida 16 protsendi halvimate tõhususnäitajatega hoonetest ning 2033. aastaks 33 protsenti. Erandeid saab teha ajaloolistele hoonetele või puhkemajadele.

Hoonete energiamärgised hakkavad põhinema ühisel EL-i vormil ja kriteeriumidel, et inimestele selgemat teavet anda ja lihtsustada rahastamisotsuste tegemist.

Energiaostuvõimetuse ärahoidmiseks ja energiaarvete vähendamiseks peavad rahastamismeetmed stimuleerima ja toetama renoveerimist ning olema suunatud eelkõige vähekaitstud tarbijatele ja halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, kus elab suurem osa energiaostuvõimetutest leibkondadest.

Samuti peavad liikmesriigid tagama üürnike kaitse, et vähendada haavatavate leibkondade väljatõstmise ohtu, mille toob kaasa üüri ebaproportsionaalne suurenemine renoveerimise järel.

Renoveerimislaine käivitamiseks peavad liikmesriigid koostama renoveerimiskavad ning võtma kasutusele renoveerimispasside süsteemi, mis aitab suunata hoonete omanikke hoonete järkjärgulisel renoveerimisel. Hoonete omanike, VKE-de ja kõigi teiste renoveerimisprotsessis osalejate jaoks luuakse ühtne kontaktpunkt, kus saab sõltumatut abi ja juhiseid.

Lisaks aitab kokkulepe EL-il järk-järgult lõpetada fossiilkütustel töötavate katelde kasutamise. Toetused selliste katelde paigaldamiseks lõppevad alates 1. jaanuarist 2025 ning täielikult tuleb nende kasutamine lõpetada aastaks 2040.

Kestliku liikuvuse edendamiseks sätestatakse uute ja renoveeritud hoonete jaoks eelpaigaldatud kaablite, elektriautode laadimispunktide ja jalgrataste parkimiskohtade nõuded.

Alates 1. jaanuarist 2028 peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2030 kõik muud hooned olema fossiilse heite vabad, samas jääb võimalus teha erandeid. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned on päikeseenergiavalmidusega, mis tähendab, et nende katusele peab saama paigaldada fotogalvaanilisi või soojusseadmeid.

Hoonete arvele langeb praegu ligikaudu 40 protsenti EL-i energiatarbimisest, üle poole EL-i gaasitarbimisest ning 36 protsenti energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest.

Umbes 35 protsenti EL-i hoonetest on üle 50 aasta vanad ja peaaegu 75 protsenti hoonetest ei ole energiatõhusad. Igal aastal renoveeritakse aga vaid umbes 1 protsenti hoonetest.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd kokkuleppe ametlikult heaks kiitma.

Allikas: BNS